Sügispäikese leso ja lastetoa ehitus. Märtsis pere suureneb.

On tegevusi ja on uudiseid.

Päikest täis päevad

Siin oli vahepeal külmad ilmad ja siis oli loomulikult ilus. Ilusa karge päikese käes tatsasid ringi nii kukkpoiss oma prouadega kui lesisid ka kitsed. Näiteks kanadele oli vaja korraldada üks korralikum munakoorte söömise talgu.



Me ise sööme palju mune ning külalised toovad meile oma munakoori, seega tundus, et meil on juba siuke munakoorte ladu. See sai likvideeritud.




Päike sulatas nii, et sai veel ristikut kitsedele ette niita. Loomulikult on see selline suutäis, mida nad vaatavad, et kuidas ma toon ja siis matsutavad ja siis on nagu oma eluga väga rahul.




Sookolli Curry boksis on rahu majas, tema ja tema naikad võtavad seda kõike elu mõnuga.


Hummelsi osakonnast ei hakka eraldi seekord rääkima, ütleme lihtsalt nii, et seal ei ole rahu, seal ei ole kunagi rahu, sest üks sell on väsimatu. Aga Bastiani noored ambaalneiud tunnevad lihtsalt elust rõõmu.



Ja neil päikest täis päevadel saime ka oma väikese küüslaugupeenra ära tehtud.


Lindora laadal siseturisimi edendamas


Eelmisel nädalavahetusel külastasime Lindora laata. Vastseliina juures Lindora teeristil toimub see igal aastal 28. oktoobril. Laat on oma looga ja väga populaarne.


Pakutakse palju lambaliha, siis erinevat kodumaist toodangut ning ka vanakraami. Me kohtasime laadal nii Kolotsi kui Üvasi kitsetalusid ning saime mõlema head kraami mekkida.



Siis sõime loomulikult ka laadasuppi ning panin ka litaka õukat meele alla.



Ühesõnaga, kel on võimalus sügisel seda laata külastada, siis kindlasti tasub. See on isemoodi teema, selles on miskit kaootilist siirust.


Anna vitsutas laada jõhvikaid nagu kõva tuus ökomutt.


Lastetuba

Viimasel ajal on maja viimistlemine tahaplaanile jäänud. Nagu tüüpiliselt maainimestel kestab ka meil remont vähemalt kümme aastat. Anna sünd ei pannud ka veel jõuliselt liigutama, sest Anna sai endale ajaloolise võrevoodi ning asjade vahel ongi mõnus ja vahva kasvada.

Aga nüüd on selline lugu, et kevadel veel enne, kui sünnivad kitsetalled, tuleb meile lastetuppa üks tegelane juurde.

Aga ka Annal on ruumi mängimiseks juurde vaja ning nende kõigi põhjuste mõjul otsustasime koos heade abilistega lastetoa möödunud nädalal korda teha.

Olid meil siin siis erinevad tiimid ja aktsioonid - ehitustiim ja tirimise-tassimisetiim ja lapsehoidmistiim ja kamandamistiim ja läbi-tuisu-Antslast-lauamaterjali toomise tiim jne.





Aga ütleme nii, et sai üks sein linaviltplaadiga soojendatud ja laudisega üle löödud ja ära värvitud ning laudise tagant sai ka elekter tuppa paika ning asjadest sai loodud tuppa kord ning kõvasti sai ruumi juurde.




Loomulikult on tööd veel palju, aga see on juba väga suur edasiminek. Endalegi tundub, et (vähemalt üks tuba) on nüüd juba täitsa ilus. Selles võrevoodis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi ja see teine tulevane võrevoodi oli tegelikult minu vanavanaema Mamma vanaduse säng. Nüüd teeb tisler Ants Valgast sellele voodile ilusad samasugused lapseääred ja voila vast nii saabki toas olema kaks kena lastevoodit.


Ütleme nii, et plaane on, peaasi, et aega ja raha ka oleks, aga eks võtame rahulikult. Elu on oma õnn, mida teistega koos lood. Mürame edasi!

Kitsemehed naistes

Kitsemehed naistes on omaette tase. Küüme päeva tagasi läksid Hummels, Curry ja Bastian prouadesse ja neiudesse. Väga palju on vahepeal juhtunud, saab nalja ja loodetavasti tulevad märtsis kenad talled.

Hummels, maailma väsimatum sell


Hummels on sellest ajast saati, kui naiste aedikusse sai, ööd ja päevad ringi tatsanud, ta on see kõige kärsitum seltskonnalõvi. Ühe naise juurest teise juurde keelt kõrva ajama, siis aedikut puksima, siis mind otsima hoovi pealt jne. Hummelsi pärast pean kogu aediku iga päev üle kontrollima, põhimõtteliselt ta taob igat lauda ja prussi oma kivipeaga senikaua kui kruvid/naelad välja tulevad.


Ja alati, kui ma aedikus olen, siis ta loomulikult asjatab ka minu juures olekuga "Sa oled mu põhivend, väga hea mees oled" ja näiteks mütsi pihta panemine minu peast teeb ta väga rõõmsaks.



Curry, pehme sookoll


Curry haugub ja ulub oma naistele. Ta on moodunud fantaasiafilmi kolliks. Vaatan öösiti õue korra ning esimene nädal kostis Curry laudakesest eelajaloolist isaslooma laulu.


Curry on oma loomult sõbralik, ta on küll tugevate sarvedega loom, aga temaga asju ajada on sada korda lihtsam, kui nudipea Hummelsiga, kel on pahandus elu peamine eesmärk.



Bastian oma rahuliku karjaga


Bastian on kõige viisakam oma noorte naistega. Nende eripära on see, et kambaga on väga hea isuga ja muudkui kasvavad. Ükskõik, mis lehma koguseid heina neile ette panen, bande paneb nahka.



Bastianil tundub oma aedikus kõik paigas olevat, tema on boss, ta ei tüüta naisi nagu Hummels ning naistele meeldib ta seltskond.


Elagu me erinevad mehed.

Kuke öö väljas

Aga mõnikord mees väsib. Ei tea, mis kukel hakkas neljapäeva õhtul, aga ta lauta ei tulnud. Nägin kukke veel vahetult enne pimenemist lauda aediku ees, seega tundus see väga imelik, et ta tavapäraselt üle aediku ei hüpanud ja oma kanakuuti õrrele magama ei tulnud. Seega väike paanika. Otsisin koos koertega pimedas, aga kukk ei teinud häält ja polnud teda kusagil. Mõtlesime, et eks kanad ja kuked muutuvad pimedas passiivseks ja öösel eriti magada ei saanud, et mis nagu toimub.

Ja siis, kui õrnalt valgenes reede hommikul ja ma ca seitsme ajal lüpsile sammusin ehk astusin maja poolt lauda poole, siis kuulsin vastu metsa ja udu justkui šamanaistliku kiremist. Läksin vaatama, kus kukk siis on, ta oli poisudest tühjaks jäänud aediku posti otsast ja kires tere hommikut loodusesse. Andsin kukele eraldi süüa ja siis ta kanamutid said ka peale lüpsi õue ning kukk läks täna reede õhtul kenasti lauta oma õrrele magama.

Lihtsalt ilmselge on see, et mehel mõnikord kammib naistest ära ja ta tahab lihtsalt üksi olla, lihtsalt kireda vastu metsa.

Õunamahlad keldrisse


Eelmisel nädalavahetusel tegime oma viimase õunamahla. Magusatest mahlastest hilistest õuntest tuli suurepärane mahl. Kogu mahlakogus selleks aastaks jäi 600 ja 700 liitri vahele. Saaks veel teha palju mahla, aga aitab küll. Igatahes mahlade viimine keldrisse on selline mõnus transportimistöö.






Sügise värvid


Jah sügis möllab. Ööd on nüüd miinuses ja puulehed muutuvad krabisevaks. Ja päevad on plussis, siis on nii mõnus nende puulehtede ja enda olemust lahti arutada.




Sopp ja poisud tööle

On enneolematu sopp. See pole öeldud pessimismiga, pigem lihtsalt meil on siin sopp. Ca viis päeva oli septembris ka järjest ilusat ilma, aga siis keeras jälle sajuks ja nüüd sajab ka. Sopp valmistab meile ja kitsedele teatud raskusi, kuna meie loomadel on kogu aeg võimalus ka õues käia ning siis lähevad ka aedikud poriseks, aga selles kõiges on sügisvärvide keskel isegi kunsti. Käib sooja sopa sügis.




Kapsad

Kapsad kasvasid meil suhteliseld vabapidamisel ja varajaste kapsaste võtmine jäi veidi hilja peal ning need polnud kõige paremad. Aga tavalised kapsad kasvasid kenaks, väga kenaks ning me pistame nad nahka. Teeme kapsast hakklihaga ja ühepajatoitu ja üleüldse kapsas on väga mõnus saadus.

Arooniad


Anna pistis ükspäev arooniaid. Need on mõnusalt intensiivsed ja vitamiinirohked marjad. Vist nii intensiivsed, et isegi linnud ei söö neid. Mart ja Teele söövad hommikuti küüslauku ja nii katsume haigustest üle olla, aga Anna pistab arooniaid. Maailm on nagu ümmargune mari, mille keerad oma näpu otsa.


Paaritushooaeg


11. oktoober jõudis sel aastal kätte hetk, kui poisud läksid kitsedesse. Selle päeva järgi paneme paika ka kuupäeva, et mil kevadel sünnivad meil talled. Nähtavasti sünnivad nad järgmisel aastal vahemikus 11. märts 2018 - 1. aprill 2018. Täna sai ka ennem kokkupanemist prouakitsedel uute sõrakääridega kenasti sõrad ära lõigatud ning vaheaedade kinnitused tugevdatud, sest Hummels võib ajaviiteks miskit maha võtta.

Aga kõige tähtsam oli paika panna plaan, et mis poisu, mis emased saab. See on väga tähtis. Nimelt ei tohi kitsed paarituda oma lähisugulastega ning lisaks aretuse mõtte tuleb ka arvestada, et mida teada tahad saada, et kust võiks tulla paarituse tulemusel emaseid kitsi, kes annavad palju rasvast piima.

Poisu Hummels


Rääkides Hummelsist, siis märkamatult on ta meil veel jõulisemaks kasvanud. Ise pole seda tähelegi pannud, et ta kael on nüüd sama jäme kui pea justkui mõnel jõusaalihullul. Peab ütlema, et tema liigutamine ei ole lihtne. Talle meeldib kõik, kus saab midagi korraldada ja kui keegi proovib teda liigutada, siis on ju nii hea vastu puigelda.


Hummels sai oma viis pruuti, tüüringi superstaarid Kira ja Sonja ning AN segud Emalõvi, Sõbra ja Hullukese. Eelmisel aastal see kooslus tõi meie ilusad talled, kellest enamus olid tüdrukud.

Poisu Curry


Curry jaoks pidi siis teise aedikusse panema Mona ja Inka, kes on talle tuttavad eelmisest aastast ning kadunud mamma tütre Klaara. Klaara on kõige suurem noorkits, kes meil kunagi on sirgunud. Curry on ka suur mürakas, seega Klaara ja Curry kooslusest tulevad hirmsuured ja hirmtegusad talled.



Tegelikult on Curryga selline lugu, et eelmine aasta sündisid tema töö tulemusel ainult poisid Monal ja Inkal, seega on meil nüüd vaja saada ka tüdrukuid, et täpsemalt aru saada, et mis mees se Curry tegude poolest on. Iseloomu poolest on ta paras laisk heasüdamlik hipster.


Poisu Bastian

Bastian on siis meie kõige uuem poisu ning tema sai endale pruutideks sel kevadel sündinud Saskia, Birte, Popi, Etheli, Emma ja Mary. Need selleaastased tüdrukud on kõik suured ja marudad meil, seega ütleme otse välja, et Bastiani ja nende koostööst ootame kõrgtasemelist saaki. Bastian on hästi tore poiss ning tema loomulikult sulandus oma naiskonnaga hetkega.


Kanad korraldavad


Meie kanad on hullud kaevurid ja kaevavad ka auke suveköögi alla. Ükspäev pidin seal juba labidada korda looma, aga eks mul seisab see ees uuesti. Nii mõnigi (maa)inimene, kes meil külas käib, imestab, et kuidas on see võimalik, et meil kanad nõnda vabalt ringi käivad, et kuidas röövlinnud ja rebased jms neid minema ei vii. Eks kitsed ehmatavad ka kõiki metsaelanikke, kes himustavad kanu, aga põhipõhjus on ikka see, et meie kaks lontruskaera on tegelikult metsloomale siiski hirmuäratavalt kiired eksemplarid. Kanade kõige suurem hirm on Puntsel ise oma totu mõistusega, kõik võõrad loomad ehmatab Puntsel oma kiirusega minema. Ta on mitu rebast kinni püüdnud võidujooksul, aga lihtsalt ei löö neid maha.


Raamat poest mugavalt või pühendusega mult


Ahjaa, "Metsik päevaraamat" on nüüd saadaval Rahva Raamatu poodides ja ka e-poes. Osta julgelt, toetad meie maaelu idülli ja blogi. Sobib kingituseks ka ülihästi.

Ja kui tahad pühendusega eksemplari, siis kirjuta mulle martkase@gmail.com ning 17€ eest saad raamatu pakiautomaati. Elu on lugu, mis täieneb.

Tuleb ilusam ilm, siis paneme küüslaugu maha, teeme veidi veel õunamahla ning toon metsast vast ka puid veidi koju. Märka värve ja emotsioone!


Õunamahlane september

Vahepeal sadas väga jõhkralt, meil siin tuli ja tuli taevast vihma. Aga siis eelmise nädala lõpus said sajud läbi ja nüüd on ilus sügis. Mõned fotod ja lood vahepealsest ajast. Meil valmivad sügisannid.

Seened


Kuna on olnud niiske, aga kogu aeg parajalt soe, siis seeni kasvab iga nurga peal. Oma kukeseene laadungid ja marineerimiseks veidi riisikaid oleme metsast ära korjanud ning nüüd naudime lihsalt seente ilu erinevates õue nurkades.






Pihlakamarjad


Valmivad loomulikult ka pihlakad, kukuvad popsti sissesõidutee peale maha ning kukk oma naiskonnaga loomulikult maiustab vitamiine. Kukk sööb agaralt ka õunu õunapuuaias ja õunu om meil sel aastal palju.


Mahlategu korda kolm





Kolm korda oleme nüüdseks õunamahla teinud. Kogusumma on praeguseks natuke alla 500 liitri, millest keldrisse on leidnud purkides oma koha pea 200 liitrit. Esimene kord tegime kahekesi, kaks teist korda tulid Ats ja Ive ka punti ja läks hulka ladusamalt.



Mahlategu on traditsioon, mis peab jääma. Selle tegevuse keskmes on vanakooli süsteem - purustaja ja mahlapress. Mahlapressi vahele saab neid kooke teha erineva tehnoloogiaga. Eks igaüks teeb nii nagu endale kõige käepärasem on ning igal aastal on vaja esimese viiekümne liitriga nipid meelde tuletada ja siis juba läheb pressimine hooga. Eriti, kui saab seda teha mitmekesi kindla tööjaotusega.


Mahlateo kõrvalprodukt on õunakoogid ning need meeldivad kitsedele väga. Lihtsalt peab vaatama, et liiga palju neid nad korraga ei sööks.



Anna oma loomaaed



Anna on loomulikult sõber kõigi loomadega. Kuigi see hetk on juhuslik, siis saab ka kitse sarvele pai teha.



Kitsede ja kanade vaatamine ning nendega kõvahäälselt suhtlemine on Anna üks lemmiktegevusi. Muidugi õuna süües peab olema ettevaatlik, et sult lihtsalt kaks kõige suuremat sõpra õuna pihta ei paneks.


Kaks kõige suuremat sõpra loomulikult panevad üldse kõik pihta ja ronivad ka sõnnikuhunniku otsa suurt varandust otsima.


Teise ajutise sõnnikuhunniku otsa meeldib ronida jälle kukel oma jüngridega.



Maapirnid ja päevalilled



Esimest korda kaevame maa seest ka välja maapire. Maapirn on oma võsud kenasti laiali ajanud ning maa seest tulevad välja sellised toredad junsud. Täiendavad meie söögilauda sel talvel.


Teelel on traditsioon, et üks rivi päevalillil peab igal aastal põllu servas kasvama.



Ristiku ette toomine

Kitsed elavad muidu hästi. Paigutasime veidi tallesid ja lüpsikitsi ümber nii, et nüüd on poisudele talled näha ja siis alguses käiski kõvem uudistamine.



Või noh mis talled nad enam on, peaaegu nagu noorkitsed, poistega kokkusaamiseni on jäänud veidi alla kuu.

Igatahes sel aastal veel kõigile kopleid ei tee, see saab teoks järgmisel kevadel. Praegu käib ristiku ette vedimine perekondlikult. Loomulikult on kitsed selle olukorraga üsna rahul. Neile restoran meeldib ning mõnus on oodata aia taga järgmist laadungit.






Seitse lüpsikitsed elavad hästi ning need seitse kitsetalle, kes meil sirguvad on ka parajad ambaalid. Nad on suhteliselt suured, suhteliselt enesekindlad ja ka ülemeelikult sõbralikud.






Kõrvitsate korjamine


Põllu ääres on eelmise aasta sita hunnik ning selle otsas kasvasid kõrvitsad. Pühapäeval jõudsime nii kaugele, et kõrvitsad sai majja ära toodud.




Väike poseerimine käis asja juurde, siis ladusime kõrvitsad edwardi kärusse ja sõitsid Eesti arbuusid koju.


Ühesõnaga, hetkel on ilus septembri lõpp.



Talv ja sügis vahelduvad ning elame lihtsalt

Jah, paar korda on sel aastal juba kogu lumi ära sulanud ja siis uuesti maha sadanud ja siis jälle ära sulanud ja siis uuesti maha sadanud. Niimoodi see Eesti ilm ringleb ningi meie vaikselt liigume jõuludele vastu. Kitsed hakkavad kinni jääma, see tähendab, et detsembri keskel saab läbi meie esimene piimahooaeg, et siis märtsi algusest koos tallede sünniga uuesti alati. Igatahes nii nooremad kui vanemad kitsed tunnevad end hästi. Mokad on kitsedele vaigust rasvased, sest pistavad kuusekoort.








Ei saaks öelda, et väga kehvasti tunneks end ka meie koerad, kes käisid vahepeal pealinnas juuksuris ning nüüd nudipeadena lõhveradavad õnnelikult ringi. Puntsel pistab muidu jääd põske nagu miski jääelukas.







Samamoodi ikka samamoodi asjalikult jätkab ka senjoor kukk oma prouadega.




#kaldetalu juustumeistrid ja laat

Kohaliku elu nimel käisime oma viie juustukeraga Lüllemäe jõululaadal. Eks enne iga laata peab toimuma ka promopildistamine, mis loomulikult oli väga lõbus.




Laadal oli suur vaatamisväärsus loomulikult ka Anna Kase. Meie viis juustukera leidsid kiiresti uue omaniku ning ringi liikus ka multifunktsionaalne laadamuusik ehk ühemehebänd.





Aga muidu ikka sööme värvilsi porgandeid ja korra oleme juba ka piparkooke teinud.



Pole see pime aeg nii õudne midagi, pigem isegi vastupidi lööb hinge soojaks need loojangud, kui päike on väljas.


Ja ka linnud saavad sihvkasid. Ikka kena köögiaknast vaadata. See sihvkad on loomulikult enda kasvatatud päevalilledest ja nagu näha, siis ka mõni kana on nende peale maias.



Katkise kanamuna saaga, sügise lõbud ja tööd

#kaldetalu Kaitsepolitsei uurimisjuhtum


Olen Facebookis kajastanud seda, et kuidas meil üks muna oli Kanaelu koridoris katki ning kahtlustasime, et üks kana meelega muneb koridori mitte pessa ja lööb nokaga muna katki. Aga hommikused vaatlustulemused selgitasid, et lugu on komplitseeritum. Üks kana muneb läbi une ja muna kukub õrrelt alla. Igatahes loe ka selle Facebooki postituse kommentaare, siis saad teada, kuidas meil vaatlus igapäevaselt edeneb.

Maisisöömine


Sügisel valmivad erinevad saadused. Üks neist, mis neid valmis ei saa, kuid kitsedele meeldib, on mais. Kitsetüdrukud maiustavad maisiga hea meelega. Kitsetüdrukud möllavad oma aedikus ning naudivad vaadet, hellust ning kargemaks kiskuvat sügist.





Sügis ja õunamahl


Sügise tunnus on see, et lehed hakkavad langema. Miia on nõnda kenasti sellesse atmosfääri sulanduv. Puntsel ka oma pulkadega. Aga eelkõige ikka printsess Miia.


Sügise tunnus on see, et väntame õunamahla. Õunu on palju ning mahlaarendus käib täie hooga.



Turnimise MM


Laudas ootab talvine ruumisistus veel ees. Eelkõige kanade kodu talveks. Aga igatahes meie vabapidamise kitsetüdrukud tegelevad ka laudas lollustega. Nooremad õekesed on osavamad, vanema liiderkitse Frau tagumik ei tõuse nii osavalt.


Igatahes eile tegime esimest korda ka sellist tööd, et lõikasime kitsede sõrgasid. Esimese korra kohta saime vast rahuldavalt hakkama. Lisaks hooldamisele said loomulikult kitsed ka vahepeal niisama sülle ja kes on siis rahulikum ja kes on siis äkilisem.


Kõige keerulisem oli loomulikult Hummelsi hooldamine, kui ta on neli jalga maas ja ta saab tõugata, siis ta on jõuline.

Tantsimise MM

Aga jõuline Hummels tähendab ka tantsulist Hummelsit. Kui Hummels tantsu lööb ja hüppeid teeb, siis see on päris maru vaadata. Eesti ekstreemspordis on avanemas järjekordne talendikas anne.



Porgandisöömise MM

Porgandeid söövad nii kitsed kui koerad. Vitsutavad magusat porgandid meeletult lõbusalt.



Puukoorimise MM


Kitsede üks lemmiktegevusi on ka puuokste koorimine. Igasuguse disainmööbli alge, palun väga.



Ja õunakastide valmistamine ehk kolmanda klassi tööõpetus


Kui disainmööbli valmistamisega nähtavasti hakkama veel ei saa ja pole ka aega, siis õunakastide valmistamine ehitusjääkidest on täpselt see, mis algajale ehitajale sobib. Päevaga sain viis kasti valmis. Tootearendus käis kogu aeg. Õhtu viimane kast oli märgatavalt kergem ja vist ka vastupidavam kui esimene mudel.


Igatahes, laut vajab korrastamist ning ka teised sügistööd tegemist, õuntelõppu ei paista, seega on elu ilus. Värve, nüüd tuleb loodusesse palju värve!