Loodus tungib peale


Kolme päevaga on kõik siin lõunas nii roheliseks läinud, et loodus hakkab vaikselt meile peale tulema. Terve hoov on sööstvaid pääsukesi täis, kes muudkui teevad uusi pesasid lauta ja sauna. Õu lausa kajab tiigist kostva konnade krooksumise peale . Lisaks kõik muud looduse helid ning ka seda võib praegu peaaegu kuulda, et kuidas rohi kasvab ja pungadest saavad lehed.



Mürakas läks uude karja


Suureks kasvanud poisu viisin reedel Põlvamaale metsade vahele elama ning ta on uues karjas omaks võetud ning arvata on, et teda ootab ilus elu. Väga kurb on, kui armsad poisud lahkuvad, aga väga suur on rõõm, kui nad saavad hea elu peale.

Tiiki uued kalad ja tiigis elu keeb


Pärast Müraka maha panemist Savernas sõitsin Otepääle ning võtsin peale Vaba Kala kalateadjatelt meie tiiki 30 valgeamuuri ning 20 kuldsäinast.


Valgeamuur peaks meie tiigi igasugustest liigsetest taimedest puhtaks sööma ning kuldsäinas on siuke huvitav kala, et nad ujuvad pinnal ning on väga atraktiivsed vaadata.


Kalad sain sellistes suurtes kompvekki tuutudes ehk hapnikku täis kilekottides, mis alguses pidid lihtsalt tiigi pinnal ujuma, et vee temperatuurid kotis ja tiigis ühtlustuksid ning siis tegin kotisuud lahti ning kalad vabalt ujusid vette.


Kas kuldsäina väljanägemise atraktiivsuse ka haigrud või metspardid mõnel ööl üles leiavad, eks näeme. Hetkel igatahes elu tiigis keeb. Valgeamuurid vitsutavad taimi, kuldsäinad koos kogreparvedega ujuvad pinnal, konnad välgutavad ka oma paunu ning võib kohata tiigis ka suurt morska ujumas.





Võilillepärg - sobib kõigile




Meeleolust niipalju, et on vahepeal nõnda kuum, et tulevad võilille pärjad välja, siis hüppavad pärjad Annale pähe ning Puntslile pähe ning lõpuks pistavad kitsed need nahka ehk vaata kui ilusti meie uus poisu Bastian oskab võilille hoida.




Põllutegemine


Kuna edward on endiselt paranduses, siis paneme jõudumööda maha seda, mida jõuame ja mis tundub oluline. Varajane kartul on maas, sibul ja suhkruhernes ka, porgandit tuleb juurde panna, ka kapsataimi on ilus pikk vagu. Ega see põllu tegemine on meil siuke hobi, jõuab palju jõuab, aga noh veits nagu ikka teeme, hea liivane ja päikeseline koht on maja taga.

See retro põhuriie


Kuna pole jõudnud ka kitsedele suurt väliaedikut teha ning meie palavas nad nagunii keelduvad sinna minemast, siis tuleb neile ette niita. See oleks kõik käkitegu, kui edward oleks olemas, saaks vopsti head kogused värsket ette neile. Aga praegu tuleb veel vedida nädalakese või veidi rohkem neile sööta põhuriidega. Sellises põhuriide aktsioonis on loomulikult mingit ilusat nostalgiat. Ja eks täidetud põhuriie näeb ka välja justkui kompvek või kapsarull.




Toorjuust ja raamat


Meie kitsed teevad oma tööd tõsiselt ja nii teeme pea ülepäeva toorjuustu. See on suurepärane juust, Anna vitsutab, ise vitsutame ning jagub teistelegi. Kui tahad juustu kohta infot, siis kirjuta julgesti, kui tahad raamatut soetada, siis samuti kirjuta mulle.

Suvi tuleb tegus, kiire ja rõõmus. Loodus on nõnda huvitav.

Emadepäeva võnked

Elame oma vaikset ning tegusat elu. Soe viibis, aga nüüd tundub, et lust ja põllutegemine lähevad suure hooga lahti.


Tallede ja kitsede põrked


Mart käis Tallinnas ning sel ajal talled va krutskinäod leidsid võimaluse oma aiast söödaküna kaudu välja ronida. Neid tempe tegid tüdrukud, Ethel näiteks oli kõva aiast välja pugeja. Aga kui siis suur vabadus käes, siis hakatakse otsima, et kuidas aeda tagasi sisse saaks.


Mamma Frau käib ka loomulikult aia vahelt oma Klarat musitamas. Armastusest ei saa kunagi küll.


Ja kui on lüps tehtud ning suured kitsed peesitavad kõrvalaias ning ootavad oma aedikusse tagasi pääsemist, siis on nii, et tüüringid lamavad õues ning Kolmikud piiluvad ukse vahelt.


Kolmikutel on tekkinud ka suur lustisõbranna Inka, kes on küll kõige iseseisvam kits, kes meil on, aga temagi tahab mõnikord mängida.


"Poiss, ole siis mehe eest väljas!"


Kui Mart Tallinna põrutas, siis jõudis kätte ka aeg esimesel poisul meie juurest välja kolida. Esimesena siirdus uude koju Franz. Need on need kitsekasvataja natuke kurvad ja natuke õnnelikud hetked.


Arboristid võtsid kaks puud maja ümbert maha



Uue suveköögi asukoha juures jäi üks suur pärn ette ning üks suur pärn tuli maha võtta ka maja teise nurga juures. On vägev, kuidas saab kiiresti puu otsa ronida ning täiesti kontrollitult kõik maha võtta.




Kartulinoored


Kunad edward on teatmata ajaks garantiiremondis, aga varajane kartul vaja maha istutada, siis perekond ikka teeb selle asja ära käsitsi. Kuigi jah, nali naljaks, aga eelidandatud kartulite idud on meil nõnda tugevad, et neid peabki maha panema äärmise hoolikusega, et idu jääks terveks ning hakkaks ülespoole kohe kasvama. See on käsitöö ja ma arvan, et siit tuleb ka vägev saak.


Koerte veemängud


Konnad on tiigis pead välja pistnud ning koertel on vaja neid jälgida ning üritada ninadega müksata. Konnad on ilmamuutuse tunnus, nüüd vast lähevad ööd soojaks.



Meie poisud


Hummels ja Curry võtavad neil päevadel mõnuga päikest. Meil käib üsna palju külalisi ning Hummels ja Curry on pea kõigi lemmikud. Meie poisud on toredad ning noorte tallede aedikust liitub nendega varsti ka Bastian.




Emadepäeva võilille amps


Emadepäeval viis Teele kitsedele võililli, aga need ampsati käest nii ära, et jõudis ainult sellise kiire klõpsu saada.




Noortalunik


Aga iga päev käsutab Anna oma käru tallede aediku juurde ning vaatab üle, et kuidas talled on kasvanud. Anna on nagu brigadir, kes tõsise ilmega hindab, et kas tema vanemad ikka hoolitsevad piisavalt loomade eest.



Ja kui Sul veel ei ole, siis kirjuta ning saadame sulle "Metsiku päevaraamatu". Nii on see ka omamoodi tunnustus Sinu poolt meie blogipidamisele.


Näpud maapinda!

Puukuurist sai kitselaudake

Septembri ja oktoobri suurprojekt oli kitsede pinna laiendamine. Lauda kõrval oli vana puukuur, mis oli suures osas koli ja rämpsu täis. Kui asjad välja said, siis tuli ruum soojustada maja ehitusest üle jäänud materjaliga. Samuti tuli teha laudakese ette ka välisaedik ja söödaküna.

Porgandivõtt ning põllu hooaja lõpetamine



Aga porgandi võtsime ka ülesse. Porgand tahtis sel aastal kaua kasvada, siis kasvas suureks ka. Eriti priskeks tõmbasid kollased porgandid. Porgandi võtmise juures olid ametis loomulikult ka koerad. Pole mitte midagi paremat kui varastatud porgandi maitse.



Loomulikult ei ütle porgandi cigarillo ampsamisest ära ka Mamma Frau ja teised kitsed.



Üldiselt sai selleks hooajaks põllumaa lukku pandud. Uus hooaeg küüslaugu mahapanemisega alustatud ka, aga enam põllult sel aastal miskit võtta ei ole.


Kitselaudakese sisetööde lõpetamine


Panen kohe alguseks paar enne ja pärast vaadet, et milline nägi ruum välja sisetööde käigus ning siis, kui heina sisse tõime. Metsik ruumi ümbersünd see päris ei olnud, kuid ruum muutus päris soojaks ja õdusaks.






Kitselaudakese välistööd


Muidugi tuli kitsedele rajada ka aediku hoovipealne õueosa. Selleks sai edwardiga metsast ära toodud paar langenud kuuske, millest ühe tipu said kitsed maiustamiseks.


Ega see õuetöö muud polegi, kui postid niivõrd kõvasti ja sirgelt maasse kui võimalik. Postide külge siis servamata lauad aedikuks. Kui seda kõike tegin, siis loomulikult lauda tara tagant oli mul abis kogu aeg abimees Hummels.



Välisaediku söödaküna jaoks sai keldripealselt eterniite lahti kangutatud. See keldripealne läheb järgmisel aastal likvideerimisele, seega ettevaatav taaskasutus.



Juhtus nii, et sel ajal kui Mart õrnalt eterniite eemaldas, siis Puntsel oli ähmi täis ning koos Teelega leidsid keldripealselt kaks sooja kana muna. Pesade tegemise teema vastavalt inimeste tegevusele.


Kanade karjatamisega peab Punn kogu ametis olema, kanad teevad heinamaal ringe.



Välisaedikuks tõime natuke materjali saekaatrist, aga kus võimalik, siis teeme ikka taaskasutust. Naelte väljakangutamine on ka seltskondlik töö. Koos abimeestega sai välisaedikuga tehtud korralik lõpuspurt.





Loomade vedamine ja aediku avamine



Kui aed valmis laudakese ees, siis poiste aedikust tuli kõigepealt transportida kohale Curry.


Kui poiss kohal, siis Inkale ja Monale järgi ja Monn oli siuke vahva positiivne preili, et tema tuli ise, teda juba pole vaja süles tassida.







Pärast seda, kui loomad said uude aedikusse, toimus loomulikult ka traditsiooniline aediku avamine lastešampuse pauguga. Uus soe laudake on väärt ruumitäiendus. Ehitusobjektide avamine peab alati olema sündmus.



Sügis on meeldivalt kuiv olnud ning Anna Kase samuti tšillib kenasti õues.


Samuti oleme leidnud hetke katsetada kõva kitsejuustu valmistamist. Aga sellest juba teine kord, kui lisaks soolamisele on kerakesed vahatatult ka laagerdunud.






Augustisaak

Olid hullud vihmad ja palju pori. Õnneks nüüd on tõmmanud selgeks ja vast püsib nii. Tegutseme tohkeldades ning oma mõnusas rutiinis.


Lõke ja kitsede aedik


Kitsed saavad meil oksi ning oksade söömiseks ei ole nagu paremat süsteemi, et lõpuks pead need ikka ära põletama. Kitsed päris puitu ei söö, koort närivad küll. Kui oksad kuhjuvad liiga suureks, siis tuleb need aedikust välja tõsta ja põlema panna.



Ja kitsed oma aedikus nõgeseid jms ka ei söö, nii trimmerdan paar korda aastas platsi puhtaks ning siis saavad kitsed hullata.


Ja kui mina ronin ülesse laka peale, siis kitsed saadavad mind alati pilguga, sest nad teavad, et on võimalus, et ülevalt kukub vihtasid või kuiva heina.



Mänge leiutavad kitsed igapäevaselt. Näiteks võib olla õun tennispall, mida on hea edasi visata.


Aga loomulikult on kõige tähtsam mugistamine. Mamma Frau hoiab silma peal, et tütreke Mona ikkagi sööks.



Mona jalalihased hakkavad vaikselt meenutama olümpia tõstesportlaste figuuri. Samas pea on väike ning naeratus on ikka näol.



Curry elu koos direktoriga


Hummels on loomulikult õnnelik, et tal nüüd on õueaedikus kaaslane ja õueaedik on poole suurem kui varem. Aga loomulikult on Hummels väsimatu tüüp, kes kogu aeg tahab koerusi teha. Küll Curryt kõrvast sikutada, küll kamandada poissi, et nüüd läheme teise söödasõime juurde. Hummels on loomulikult armukade, kui keegi Curry rohkem pea alt sügamist saab või ainult Curryst tehakse pilti.




Vana puuriida lõpp ja #kukkonkohal


Kui lõke põles, siis oli vaja ära likvideerida üks vana puuriit, mis omadega läbi. Puuriida likvideerimise juures loomulikult on kohal kohe ka kukk oma kanadega.


Üleüldse, kus hoovi peal või aias midagi toimub, siis #kukkonkohal.





Puntsli uued tibud kasvavad


Teele tõi Tallinnast saabudes Äntust kaasa kuus uut tibu. Läksid õunapuuaeda elama kuuks nagu meil ikka tibud elavad ning loomulikult Puntsel vaatab neid päevad läbi. Kõik kordub.




Sibulavõtt




Kuivematel päevadel võtsime sibula ülesse. Saak normaalne, salatisibul väike, aga seda polnud aega ka rohida, see kasvas nagu kasvas.



Sibulavõtu võtsime ette loomulikult kogu kambaga. Ja kogu kambaga grillime ikka ka vortsikesi. Jätkugu ilmad ja teod.


Kambaehitus, rookie Curry, suured pallid heinamaal ja võimasin made in Russia

Uus sikupoiss kolis eile meie juurde elama. Aga selle eelnes see, et Hummelsi maja kõrvale tuli ehitada talle pesa.




Egas midagi, sõbrad tulid külla ning suured postid maasse ning igasugusest sota-pota lauast ja muust vedelevast materjalist sai pooleteist päevaga eeskojaga aedik valmis. Toimus siis ka väike avamine nagu ikka ehituste valmimisel on paslik teha ning lindilõikamise asemel sai Hummels uut aedikut inspekteerima.




Sikupoiss Curry tõug ja päritolu

Curry on 75% anglo-nubiani veresusega poiss, kelle tõime endale Üvasi talust. Tüüringi tõuliinid on hetkel Eesti meie jaoks otsas ning endal pole jaksu, rahakotti ja pealehakkamist, et väljamaalt uus poiss endale orgunnida ja tuua. Seega katsetame, et mis poisid ja tüdrukud tulevad välja, kui ristata kaks head tõugu. Ühesõnaga Mona ja Inka peika on Curry ning ootame põnevusega, mis sellest välja tuleb. Loodame palju tüdrukuid ja palju rasvast piimas.

Anglo-nubian on inglise päritolu tõug. Aga meil läks veits sassi ja panime ameeriklase järgi nime. Nimeks sai siis Curry, mis on inspireeritud Ameerika korvpallurist, hetkel parimast viskajast, Stephen Curryst. Loomulikult oli nime aluseks ka väline sarnasus.

Curry oma uues aedikus


Curry tõime Mooste kandist pühapäeval ära oma minibussiga ning alguses lasime Hummelsiga kokku. Hummels aga noh on kogu aeg nõnda kiima täis, et mõtles, et näe uus vahva tüdruk ning nii läks vaheuks kinni ning esialgu on iga mees oma aedikus.




Loomulikult suur loomasõber Puntsel oli Curryst väga huvitatud, Curry suhtus koera alguses suure ettevaatlikusega, ju ta polnud siukest elukat elus varem näinud.



Poiste aedikukompleks on tüdrukute õuealast näha ning siis kõik viiekesi tulid tüdrukud õhtul vaatama, et kes see uus seal siis nüüd hüüab. Mamma Frau väga haput nägu ei teinudki, ju kõlbab Curry tema Monale peikaks.






Suurte pallide tegemine


Kui me nädala eest ehitasime Curryle aedikut, siis meie kultuurkarjamaal tegid suured traktorid veistele ja hobustele kuivsilo. Meie karjamaa on meile endale liiga suur tükk veel, oma heina olime lakka sel aastal varakult ära varunud. Igatahes saime teada, et meie heinamaa on saagikuse osas väga hea, võib-olla Eesti tingimustes rohkemat tahta oleks patt. Võtsime sikupoistele prooviks ka ühe kuivsilo 300 kg palli, eks proovime, et mis näoga nad seda ca oktoobris söövad.


Igatahes oli pallide otsa Punnil tore varahommikul ronida ning udus klõpstata instagrammi ja facebooki laike.



Kuivkäimla tühjendamine



Kui see blogi algab postitusega, kus räägime sellest, et kuidas ise kuivkäimlat tühjendame, siis tänaseks on selge, et parem on lasta seda teha autol, sest nii ikka saab asja ilusti tühjaks ning hoiab kokku jõuvarusid. Käis siis Valgast kuivkäimla masin, mille lahingupaari iseloomustasin Facebookis nii:
Tellisime kuivkäimla tühjendamise auto Valgast ja eks kõik on elus saanud kogeda paarimeestest töömehi, kes kogu aeg omavahel võtavad või vaidlevad. Täna siis koosnes lahingupaar turskemast jõujuurikast ja vaiksemast vanamehest.
Jõujuurikas juhendab, vanamees roolis tagurdab. Jõujuurikas: "Tule, tule noh, tule noh otse tule...kuhu sa tuled enda arust, stopp!".
Ja siis jõujuurikas on toetanud suurt vooliktoru, millega tõmmati paak tühjaks ja siis lausub vanamehele käredalt selja taha: "Tõmba nüüd sega voolikut, tõmba, tõmba, üks kord tõmba veel nagu alati tuleb tõmmata."
Naasklid. Ja raha võttis enda kätte loomulikult vanamees. Ja tegelt nad ei mõelnud teineteisele halba, see ongi seltsimehelik töömeeste heasüdamlik suhtlusstiil.

Võimasina saabumine


Vahepeal saime kätte ka sellesuvise kingituse, milleks on võimasin. See vene päritolu masin hakkab valmistama väga head kohevat võid koorelahutajaga valmistatud koorest. Esimesed katsetused lehmapiimaga tehtud, tulemused on paljutõotavad. Mõne aja pärast on kitsepiimavõid ka veidi suuremas koguses ka teistele proovimiseks ning meie asjadest osa saamiseks ikka liitu saaduste listiga saates kiri martkase@gmail.com pealkirjaga #kaldetalu



Võimasin näeb välja paras monster ja kui tegime katsetused, siis panime ta algul ka koort liialt täis ning siis purskas masin koort välja nagu lendu tõusev kosmosesüstik külvaks sädemeid.

Aga muidu on valmis nii küüslaugud kui oad. Oad sisaldavad väga palju vitamiine, neid peab just värskelt pistma.



Igatahes tegutsemist on ka augustis palju ning tegutseme innuga. Eile õhtul muidugi tegime ka väikese grilliolemise.




Tegemist ja päikest jagub - minitraktor edward, kasvuhoone, kitsekarja jõujooned

Viimased kuud on sadanud väga vähe ning tundub, et läheb samamoodi edasi. Mõnus on muidugi öösel valges jalutada õues ning kuulata linnulaulu. Ja päeval asendub lindude koor konnade kambas krooksumisega. Hein kasvab ning tegemisi jagub, siin väike kokkuvõte viimasest ajast.



Meie esimene traktori aseaine - edward


Kuna uue ca 30hj traktori ostmiseks ei jagu algajatel ressurssi ning ilma garantiita kasutatud tehnika pole meie teema, siis sel aastal soetasime endale hoopis seitsme hobujõulise edwardi. Edward on hüüdnimi Hecht 7100 minitraktorile/mullafreesile. Edward freesib suhteliselt hästi, ka vaod ajab sisse vägevalt. Mullata temaga muidugi hästi ei saa, sest võib kartulit lõhkuda ning kündmine on ka veits lolli mängimine. Aga põhiline edwardi funktsioon ning eelis on käru, millega saame korraga vedada kuni 500kg manti. Edwardiga saame hoovis, laudas, põllul pea kõikjale vahele ja sisse sõita ning tagurdada. Nii on edward meil igapäevane usin abimees. Edward koos oma juppidega läks Valmiera DEPO poest maksma veidi üle 1500 euri, kaks aastat ka garantiid. Juba lasimegi bensuklapi ära vahetada ning käelülitite trosse pingutada. Nüüd on edward tõsine paugupill, iga päeva vähemalt mitu korda rakkes. Hoovis  ja lauda ümber asjade vedimine ja vedamine on talus üks põhitegevusi.



Ehitasime kasvuhoone, võrreldes eelmisega edasiminek




Igatahes oli edward ka rakkes, kui tomatitaimedele püstitasime kiirkorras polükarbonaadi tükkidest ja saekaatrist toodud prussidest kasvuhoone. Eelmine aasta ehitasime paraja nikerdise, ehitustehniliselt sel aastal edasiminek missugune. See kasvuhoone koht on meil põlluservas, Hummelsi aediku ja kitsede tagaaediku vahel, see on hullult kuum koht, seega kasvuhoone põhiküsimus on ka see, et kuidas taimed veidikenegi iga päev õhku saavad, selleks jääbki kasvuhoone üks külg lahti. Ainult traatukse vms peab sinna ette vaatama, sest meie vabakäigukanad leiavad kasvuhoone ülesse varem või hiljem.


Igatahes valge kana on meil siuke tegelane, et ükspäev tahtis ka tuppa dušši alla tulla sõrgasid loputama.




Kitsetalled ja Emerick



Klopp ja Reus on nüüd uutes kodudes, hea sikupoiss Emerick otsib endiselt kodu. Võib infot jagada, igatahes näeb nudi Emerick aasta pärast välja a la nagu tema isa Hummels täna.



Draamad kitsekarjas - Kira kukkus kamandama



Frau, Kira ja Sonja annavad kolme peale praegu päevas ca üheksa liitrit piima. Meie kitsejuustu katsetustest kuulmiseks liitu listiga. Aga algajatele piimaandjatele on ca kolm liitrit päevas per udar täitsa okei tulemus. Ainult Kira on nõnda tugevaks ja laiaks kasvanud, et ega Frau temaga enam tegemist teha ei taha. Frau on õrna hingega kits, eriti nüüd peale poegimist ja Kira on paras ambaal. Nii ongi nii, et Kira nüüd käsutab ning Frau hoiab temast eemale. Kitsede omavahelised suhted on kummalised ja huvitavad.




Käisime Auspausi Mai festivalil


Väike meelelahutus kulub ka ära. Käisime laupäeval Ähijärve ääres muusika- ja tšillimisfestivalil. Tuulutus ikka. Ega muidugi pikalt öösse me ei olnud, sest kehad on harjunud praegu varajase tõusmise ja ka varajase magama suundumisega.


Aga muidu on nii, et hakkasime vaikselt ka heina tegema. Meie ristikusegune kultuurkarjamaa vajab sopsutamist ja milline kvaliteetne söök saab nii olema kitsedel talvel. Edwardiga veame muidugi heina koju. Meil müramine käib.



Kalderandum aprill/mai 2016 - suured masinad, rõõmsad talled, idudega seemnekartulid

Aprilli viimastel nädalatel keeras tuurid üles. Suured masinad möllasid meil hoovil ja metsas. Lisaks tärkas loodus nii, et istutamine/külvamine pidi sajaga peale hakkama.



Teeehitus



Meie ca 180 meetrit pikk sissesõidutee on sellise koha peal, et kallakust valgub teele vähegi märjema ilma korral vesi. Nii muutus kevadeti ja sügiseti suur osa savisest teest ebameeldivalt läbitavaks. Saime eelmise aasta hajaasutuse programmist toetust, panime ise veits rohkem juurde ning nüüd see tee ära tehti. Veekraav tee ääres, geotektsiil tee all ning päris paks kogus tõstet peaks muutma tee aastaringselt meeldivalt kasutatavaks ka raskematele autodele. Teehöövel on veel käimata, siis peaks vallid ka kaduma.


Igatahes mässamine oli paar päeva nii suur siin, et tuttavad, kes mööda sõitsid, helistasid ja küsisid, et kas pannakse asfalti ning mitu sõidurida mõlemas suunas tuleb. Nali naljaks, aga kui maal pole tee meeldiv, siis on kõik sombused päevad veits ebameeldivad.



Loomulikult jälgis teeehitust pingsalt ka ehituste peaspetsialist Frau. Mis masinad, mis nad seal teevad, kuidas nad teevad. Kits, kes sobiks tõesti ehitusjärelvalvesse.




Metsa uuendamine



Samal ajal, teisel pool meie valdusi, heinamaa ja suure metsa taga, kus me sügisel tüki metsa maha võtsime, mässas maapinna uuendamisega traktor ning peale seda läks istutamiseks. 2800 kasetaime ning 1500 kuuske oli vaja kiiremas korras kasvama panna. Enamuse neist panid usinad abilised, aga ma ka veits istutasin ja peab ütlema, et ega see metsa istutamine mingi väga lihtne töö pole. Ikka kükakile ja jälle püsti jne jne. Aga nagu juba korduvalt öeldud, siis on kuidagi asine ning samas ka romantiline teha tööd ja luua loodust, millest lõikavad kasu sinu järeltulijad.





Kartul vara maha


Värske kartul sai maha aprilli viimasel päeval. Seekord eelidandatud. Eks näis, kas jaanipäevaks on kartulas laual ja valmis jagamiseks. Ikka käsitöökartul, ikka peaks tulema hea maitsega ja saagikas. Aga midagi lubada ei saa, sest eks me oleme algajad eksperimentaalkartulikasvatajad, kel eelmine aasta õnnestus. Igatahes kartuli panemisel Miia muidugi vaatas kõik üle ning valis välja ka vaost mõned nõrgemad kartulid ja varast ära. Halb kartul ei sobi seemneks, Miia on spetsialist mullatöödes.




Klopp läks uude koju


Aprilli lõpus nautisid kitsetalled veel kuiva heina, nüüd päeval juba mugistavad värsket, öösel kuiva. Aga eelmine laupäev jõudis kätte see hetk, kui esimest korda elus reisis meie talust sikk välja. See on väga hull tunne, kui muretsed, et pead millestki väga lähedasest loobuma ja siis siis see tohutu psühhofüüsiline õnnetunne, kui saad aru, et sinu kasvatatud loom läheb hea elu peale heade inimeste juurde. Klopp elab nüüd Värskas ja hea vene hingega inimesed panid mulle kaasa ka kaks värsket latikat Lämmijärvest, neist sai väga hea supi. Latikat ei ole mõtet praadida, meil maal ei ole veel suitsuahju, aga latikast saab tänu rasvasusele väga mõnusa supi. Igatahes, Klopp on juht, elagu mu Klopp!


Kevadõied



Aga muidu on loomulikult nii, et tänu järsku soojaks läinud ilmale kõik tärkab.




Puntsli tibud


Siin ei ole rohkem juttu vaja, see koer lihtsalt istub nende juures. Ja kui tibud lähevad ööseks kappi magama, siis õhtul istub ta lihtsalt kapi juures ja kuulab oma tibusid.


Igatahes, elu maal on muutnud värve. Nüüd on kõik roheline. Jõuga tuleb loodus peale, tuleb inimestesse energia ka.

Ja kes tahab meie kitsejuustu proovipartiidele manu saada, siis ainuke võimalus on liituda listiga. Olge tegusad.

Blogil aasta täis, kitsed õues, kukk mures valge kana pärast jms

Täna sai aasta täis, kui oleme aktiivselt oma metsikelu.ee blogi pidanud ja kommunikeerinud. Kevadtööd pressivad peale, kitsetalled kasvavad ning kitsejuustu katsetused jätkuvad. Kitsejuustust ja -võist kirjutame õige pea, aga siin siis kõik muu.

Kitsetalled õues




Kui kitsetalled õue tulevad, siis on see totaalne jõud. See on Borussia, see on energia, see on hüpe ja lust. Üks kolmest sikupoisist otsib endiselt endale uut kitsekarja, seega huvilistel palun kirjutada kaseteele@gmail.com.

Aga muidu on kõik kitsetited meil tublid. Kasvavad ja möllavad. Pole muud lisada, et tärkav eluhing on ilus vaatepilt. Siit näeb ka ühte videot.



Kevad


Kevad tähendab seda, et tiigis hakkavad möllama konnad. Konnad on ju iiri setterite lõbustuspark. Neid on vaja uurida, neid on vaja puurida. Varahommikuti ujub meie tiigi peal ringi veel ka üks pardipere, see on loomulikult iirikate jaoks suur skandaal, suur skandaal.



Kitsemammid on nüüd päeval tagaaias



Et kitselapsed saaksid olla lauda eesaias ning mammid taga, siis ehitasin vaheaia, mis tehtud kitsepoolt järatud kuusetüvedest ja ka söödaküna, mis mõeldud maaemandadatele. Kanad siis siiberdavad õues kahe aja vahel ja ükspäev jäi valge kana tagaeda ning kukk hakkas kohe muretsema, ega siis muud polnudki, kui aia otsa ja madam hüüetega ära kutsuda.


Põllutööd alanud


Esialgu läks maha varajne porgand ning varajane peet. Esialgu läksid need maha ikka kondijõul liivase savise maa sisse. Vaod tulid veits kõverad, aga mis tost. Igatahes veits nüüd vihma peale ja küll kasvavad.


Juustuköögis käivad ka katsetused muude tegemiste kõrval täie hooga ning loodevatasti saame varsti lugusid rääkida asjadest, mis meie arust on päris hea maitsega. Seniks lugege, kuidas meie toodangu uudiseid kuulda esimestena.

Ikka ilusat kevadet kõikjale Eestisse, Euroopasse ja üldse igale poole keerleva palli peale. Mart & Teele ja teised.




VANAVANEMATEPÄEV

Kuna täna oli vanavanemate päev, siis ka meie nädalavahetus oli paslikust energiast laetud. Käisime naabrimemmel ja -taadil abis kartulit võtmas, alustasime maasikapeenra laiendamist ning vanaema auks lehvisid tuule käes mustrid.

Naabrite kartulivõtt


Meil kasvas kartul käsitsi ja käsitsi sai ka üles võetud, aga kuna Marinal ja Ahtil läks masinaga võtuks, siis mitme majaga mindi appi ning talgu korras said laupäeval kartulid poole tunniga võetud. Enn ajas traktoriga lahti ja vaat, et ei jõudnudki tagasi vao otsa sõita, kui juba kartulid said korjatud. Tore aktsioon.




Mustrid, kangasteljed, teine korrus


Vanavanemate päeva puhul lehvisid ilusal septembripäeval mustrid. Vanaemal olid kangasteljed teisel korrusel ning siis hiljem ühed teised kangasteljed allkorrusel. Need allkorruse omad lähevad ükspäev uuesti kokku ja teisele korrusele.

Aga võrdlus, et milline nägi teise korruse üks külg välja remondi alguses ja nüüd, peaaegu remondi lõpusirgel. Vanaema ja vanaisa ja vanavanaema, teie nimel!



Maasikapeenarde laiendamine



Maasikapeenraid tuleb juurde. Meie maa on küll savine, kuid igatahes maasikatele mõjus esimesel aastal päris hästi, saime saaki ja nüüd on ka meeletult poegi. Nii tuleb meil 300 taimele lisa. Järgmine suvi saab olema punane ja magus ning teeme paljudel suu magusaks. Maasikas on hull taime, kasvab nagu hull. Jaksu!



Igatahes päevad kaovad tegudega käest. Veits vanavanemate moodi või nii. Ja Mart luges vahepeal põllumajandusraamatut, vanaisale ka väga meeldis lugeda.

KODUPINTEREST

Lisaks sellele, et pidevalt käib saaduste ning kitsede ümber tohkeldamine, tuleb tegeleda maja sisustamisega ka. See jääb kohati unarusse ja siis jälle hooga käivitub. Teise korruse nn kodukontor võiks ikkagi saada enne aasta lõppu sisustatud ning tööle.

Niisiis, olid meil lauajalgu kaks paari, aga polnud peale plaate. Samas on loomulikult garaaži kokku kogutud laudu, mis on jäänud üle nii esimese kui teise korruse renoveerimisest.




Ega siis muud polnudki, kui need lauad saagida õige pikkusega välja, kokku klopsida, valgeks värvida ning ongi lauaplaadid valmis.


Järgmine asi kodupinteresti avamiseks on see, et küljeseinad tuleb veelkord ära pesta ja valge värviga üle värvida. Kui jõuab järgmisel nädalal, siis jõuab. Kui ei jõua, siis võib-olla jõuab ülejärgmisel. jne jne jne.

Saadustest kah

Saagikoristusaeg on alati põllul see kõikse ilusam küürutamine. Ja kui siis juhtub kätte suur sibul, siis see paneb näo naerule.


Aga kõige ilusam oli kapsapõld ühes loojangus. See on nüüd ajalugu. Ka kapsad on põllult keldrisse rännanud.


Kasvuhoone töötab! See tähendab, et võib vabalt juhtuda nii, et see kevadel jääkidest isemeisterdatud onnike annab tomateid oktoobrikuuni välja. Igatahes praegu järjest valmivad ja valmivad tomatid.


Kohustuslikud kitsepildid

Kitsed kasvavad. Ootame hetke, kui kitseneiud kaaluvad ca 35 kilo, siis tuleb Hummels nende juurde oma suvehäärberist tagasi ning loodame kevadeks järelkasvu. Kira on nõnda uudishimulikud, et ega kilejopega tema ligidale minna saagi, hakkab koheselt kõiki nööre lutsutama.


KASVUHOONE PÜSTITAMINE EHK PEEDIST PESUMASIN JA KITS METSAST

Kuna ehitus ja leiutamine on hakanud meeldima ning k-rautas jms on tegelikult kõik jupid päris kallid, siis ehitasime käepärastest vahenditest väikese liplipipeal-lapplapipeal kasvuhoone.

Ämm saatis linnast 3 ülikena ja võimekat tomatitaime ka. Igatahes mis seal ikka, mingit vanad postid püsti, vanad lauajupid peale, vana kile peale, vana-vana kanakuudi uks ette ja valmis ta ongi. Loodame, et tuul ära ei pühi ning ehituskile ikka päikesekiiri läbi laseb. Igatahes lauda taga on meil nõnda soe koht, et karta on, et varsti võib tomatit saada!



Kasvuhoone kõige kallimad jupid on kruvid. See kruviäri k-rautas on täitsa lõpp, kruvid ei ole kaaluga odavad ning see kuuskant otsikute kulumine, see on košmaar, need kuluvad ju kogu aeg otsast ära!

Oleme loomulikult (eelkõige usin Teele) igasugu häid asju maha pannud. Juurvilju ja nii. Igatahes pühapäeval jõudis "meie aasta Siberis" kartulipanekuni. Ütleme nii, et saime õige mitu vagu. Kui varajane kartul uhama hakkab, siis hakkan seda Tallinna linnainimestele tooma.

Meie kitsetalled muidu elavad suurepäraselt. Võtavad niimoodi juurde, et kutsume neid juba paksukesteks. Küll võib mõni ahmida endale sisse. Kitsed on saanud endale ka nimed, aga neist mõni teine kord.

Igatahes, täna tuli üks metskits keset päeva majale päris lähedale. Väga eneseteadlikult patseeris ringi. Tahtis vist meie kitsedega suhelda. Kuigi tõenäosem on see, et noorem koer Puntsel käib metsas loomi külla kutsumas.

Igatahes, täna õhtul sõime just Teele tehtud suurepärast rabarberi-kohupiima-šokolaadi kooki ning elu on idüll!



KIVID PÕLLULT MINEMA

Kolmapäeva õhtul selgus, et heinaseemet külvata hästi ei saa, sest põllul on liiga palju lahtiseid kive. Kivid on välja tulnud peale sügisel küntud põllu kevadist silumist.

Laupäevase talgu meeskond: Mart, Teele ning kena Belarus koos lustliku juhiga.

Vahelduva eduga metsaringide vahel lõid kaasa ka kaks iiri setterit.

Traktor tuleb missioonile.

Missioon: ca 10 ha põllult kokku korjata kivid. Põhimõtteliselt once in lifetime vargamäe rügamine.

Missiooniks kulunud aeg: 6 tundi (ca 8.30 - 14.30) nonstop tööd.

Mõni töö lihtsalt on selline, et peab jõuga ja ning järjest ära tegema. Belarusi esilaadurile viskasime kivid peale ning kõndisime/sõitsime süsteemselt põllu läbi. Traktor viis kivid põllu kõrvale hunnikusse.

Teele ja Puntsel ronisid õnneliku tööpäeva lõpuks kivikuhja otsa. Justkui tüdrukud rannakülas.