Talvise veebruari 2018 kokkuvõte

Põhjus, miks pole pikemalt kirjutanud on see, et oleme olnud mõtetega mujal. Olen ka kalal käinud ja mõne kalagi Peipsilt koju toonud. Ja nüüd on lõplikult siin väga ilus talveilm võitnud.



Miia läks ingliks, Puntsli eest hoolitsetakse mopsudega

Me ei hakka sellest pikalt kirjutama, aga meie vanema iiri setteri printsess Miia jõud rauges mõned kuud enne oma 12. sünnipäeva. Eks Delly ootas teda pilve peal hästi pehme diivaniga ning suured sõbrad said jälle kokku. Koerad on meile lähedased pereliikmed, seega nende lahkumine on suhteliselt isiklik teema ning sellest pikalt rääkida nagu polegi miskit ja pole ka tahtmist.

Aga eks Puntsel on nüüd siuke nagu ta on alati onud, veits totukas, aga äraütlemata armas ja suure südamega. Eks ta on ka selline lapsekoer, et kannatab kõik välja ning eks Annaks mopsude andmisest ära ka ei ütle. Ühesõnaga, see on päris suur möll ja päris suur armastus, mis siin käib.



Puude tegemine


Talvel ikka tehakse puid. Meie on lepamets suurema tee ääres, kuhu pääseb kergesti ligi ning nii saabki parajad notid pista minibussi ja voila sõita minibussiga maja juurde ja panna kenasti riita notid ja voila 70cm pikkused ahjupuud välja saagida ja voila läheb ju lepp hästi katki ka. Väiksemad tüved lähevad veel kitsedele närimiseks.

Igatahes Annale väga meeldis toast vaadata, et kuidas isssss puid katki lööb.

Samuti meeldib Annal tatsa puude tegemise juures ringi ning asjatada. Lepad läksid nii kiiresti katki, et kui aega saan, siis toon kindlasti veel.



Anna ja loomad, laps käsutab loomi



Üldiselt see laps asjatab igalpool, kus saab. Loomade aedikus on ta väga tähtis nina.



Paneb teri kanadele, mis küll enamus kitsede poolt ära süüakse. Tahab pai teha nii kitsedele kui kanadele ning loomulikult käsutab ka näpp püsti, et võtke palun pesadest munad ära. Ja vahva on kanadele teri panna ka väljaspoole aedikut ning siis vaadata, et kuidas nad välja lendavad.


Talikalastus

Peipsil olen käinud sel aastal ca 5 korda, ahvenat olen saanud vähe, iga kord vast paar kilo ning eks siis koduse kalainspektoriga oleme neid ahvenaid ka vaadanud.



Aga eelmise reede Peipsil käigust panin kirja järgmise loo:

Elu esimene luts jääaugust!

On reede 12. veebruari varahommik, kui stardin Valgamaalt kell 5.15. Valga Statoili (hellitavalt ikka endiselt Statoil eks ole) proua soovib veel nii soojalt head päeva, et mõtlen, et täna peaks midagi juhtuma…

Tavaliselt käin Peipsil jala, ca 15 kilomeetrit päeva peale rännata pole mingi probleem, väga tore liikumine. Aga sel reedel lähen koos sõpradega ning nii eelistame Mustveest Viktori saanitaksot ning nii pean 7.30 Mustvees kohal olema. Mingi viltuse lastiga metsaveok jääb peale Tartut teele ette, puhastamata sõiduteel ma ka mööda ei kihuta, aga õnneks võtab lätlaste saanidele pakkimine ja ATV-de ette rakendamine Mustvees aega, seega kenasti jõuan ja saame ca viie kilomeetri peale järvele.

Kohe augud sisse ja JAK alla ja hakkab peale, täpselt ühesuurust, nii 10-12 cm pikkust kõhna ahvenat tuleb igast august. Ühe sõbraga võtame veidi pikema rännaku ette ülespoole, aga kõigis aukudes ikka sama teema, võtavad nii kirvest kui sikut, aga kõik ahvenad ühesugused väikesed. Ilm on ilus ja tuju on hea, aga kala pole. Mõtlen, et ilma kalata koju minna on väga nadi, tütar ootab kala.

Ja siis pärastlõunal, kui liigume kõrgemalt tagasi saanipeatuse suunas, siis puurin suva kohta uue augu, lasen hõbedase JAK-i alla ning alguses tilgub jälle seda väikest ahvenat ja siis korraga on midagi suuremat otsas...

"Nüüd on!" hõikan sõbrale ning ta hakkab mu kalakastist kiiremas korras kongitsat otsima.

See kalalkäigu õnnis hetk!



Olen sel aastal saanud 4kg haugi kirverakendusega ja see haug tegi tantsu, aga see olend otsas väga ei tee. Siukese tõnks-tõnks tõmbed on tunda. Saan ta suhteliselt lihtsalt augu alla ning kongitsa lõugade vahele ja läbi jääaugu tuleb välja korralik luts! Juhhei, kodusele kalainspektorile on saak ette näidata.

Tagasi maismaal olles käime sõpradega Mustvee Ankrus tähistamas, no on aus koht, suur priske seljanka 2€ ning kohvi maitseb ka hästi. Kohtame ka kahte leedukat seal, väga mõnus on Leedu riigi sajandal aastapäeval eksprompt kätt suruda leedukatel.



Kodus vaatab inspektor kala tähelepanelikult üle, kiidab heaks. Lutsu kaal on 1,9kg. Lutsu maks on praetult suurepärane, inspektor ainult kiitvalt mõmiseb, kui pistab maksa praesibulaga. Ja lutsust saab malmpotis ahjuluts.



Puurida, puurida, mis muud kui puurida ja uskuda. Koduste inspektorite normid tuleb täita.

Tiined kitsed peesitavad päikesevannides


Kitsed on meil tiined ning peesitavad päikese käes. Ilus vaadata kohe, kui järjest paksemaks lähevad ja uimasemaks jäävad.



Eks emad ja tütred hoiavad ikka kokku.


Ja eks lemmik tegevus on okste söömine õndsa ilmaga ja õndsa ilmega.





Poisud omavahel


Muidugi tagumises aedikus patseerivad meie kolm poisut. Kolm naljanumbrit: Hummels, Curry ja Bastian. Eks nad omavahel pukslevad, aga samas ka hoiavad üksteist.


Hummels on siuke vend, et tal läheb mõnikord ka habe jäässe, kui sooja vett, mida pangega viin poisudele kaks korda päevas, liiga kiirelt sisse lahmib. Pulli saab poisudega, nad on meil sotsiaalsed tegelased.



Esinemised

Olen viimasel ajal ka paar korda esinenud endast ja meie talust rääkides. Arhitektuurikeskuse välkloeng jäi ka videosse ning seda saad vaadata YouTubest!

Igatahes elagu ilus külm ning järgmine nädal on nähtavasti ka päris hull külm ja siis läheb soojemaks ning siis on juba uued lood. Elagu elu.


Ja kui voodi alt tuleb välja kõrvits, siis sellega saab ju trummi mängida!






Detsembri askeldused

Lumi väga enam ära ei sula ja käes on talvised tohkeldused.


Kuuse toomine


Kuuse tõime oma metsast. Läksime perega metsa ja otsisime kuuse, mis nagunii rägastikus suureks ei kasvaks ja võtsime kaasa.


Loomulikult olid Puntsel ja Miia metsas jääjahi peal väljas, see tähendab, et tuleb hammastega kiskuda külmunud maapinnast välja kaikaid.


Kuuse alumise otsa said siis kitsed endale ja ülemine jäi inimestele.




Linnukestele toidu panek


Samuti sai Anna akna alla püsti pandud lindudele mõeldud söödapuu. Selle otsa siis käivad rasvapallikesed ning Anna saab toast linnukesi vaadata.



Anna laud


Selgus, et Annal on vaja lastelauda. Oma tooli sai ta mõne aja eest, kui tegime ühe vana tooli korda. Laud sai siis kiiresti välja mõeldud nii, et üks valge plate sai vana tabureti peale pandud ja ongi lapsel oma töölaud olemas, millel saab joonistada ja ka muid asjalikke tegevusi teha.



Anna paigutab toas ja köögis pidevalt asju ümber, ta on asjalik maaemand. Ehk teisisõnu kaltsukast tuhlab Teele lapsele marudaid kleiti ja teisi riideid välja.




Õunad


Aga tuhlame me lume alt ka ubinaid. Alates ca 15. augustist on kitsed päevas kamba peale saanud korvi õunu ja kuna lehtede sees olevatel õuntel pole viga midagi, siis korjame neid neile endiselt. Koos mineraali ja krõbukaga selline meeldiv õhtupala.


Pühendusega raamat jõulukingiks


Ja kui oled sõbrale või sugulasele jõulukingi soetamisega jäänud viimase hetke peale, siis kirjuta mulle martkase@gmail.com ning saad "Metsiku päevaraamatu" koos pühendusega 17€ eest pakiautomaati. Raamat saadaval ka Rahva Raamatus.

Varsti on jõulud käes, elagu valgus!


Uus mets ja vana mets ja lume saabumine


November lipsas mööda, tegevusi oli palju, siin nüüd mõned. Tegelikult on soe november ka hea kuu, saab siis toimetusi teha, milleks pole varem aasta jooksul mahti olnud.

Noor mets


Sel aastal pole olnud aega metsaga väga tegeleda. Aga ega see pole ka väga lihtne, sest kuna aasta on vesine, siis jala eelmise aastal istutatud metsani jõudmine on juba paras seiklus. Igatahes on nüüd käsil noorte kuuskede võsast välja trimmerdamine, kõike pole jõudnud veel, aga see võsa trimmerdamine kuusetaimede ümbert on mõnus töö. Lood korrektsust ning samas jääb kõik ikkagi natuke kaootiline.


Metsas on ilusad värvid ja tõime osa seda punast ka tuppa.






Vana mets



Eks igal aastal rebib siin vanemas metsaosas tuul puid koos juurtega välja, loomulikult polnud ka see suvi erand. See on selline metsik ja valus ilu. Aga vaja talvel hakata järgmiste talvede kütet tegema, eks võtamegi need pikali langenud puud ette ja osad jätame ka putukatele järada.





Samas on see imeilus mängumaa. Koertele ja lastele onnide ehitamiseks ja hullamiseks mõeldud. Loomulikult me Puntsel ja Miia sügavalt hindavad selliseid päevi, kui sellises metsas saab hullata.



Aga muidu metsa ääres võib kohata ka üht väikest punast pampu, kes lumises kohas, kuhu päike pea kunagi ei paista, istub ja mõtiskleb elu üle.





Kitsed ja kanad eeltalvel




Kanad on sellised, et kui ilm on veits kehvem, siis nad tihtilugu ei tulegi õue või pistavad pea välja ainult mõneks kiireks ronimiseks või saputuseks. Kanad põhitegevus on laudas ringi tuusamine.



Aga kitsedele jälle meeldib pea igasuguse ilmaga õues olla. Nende jaoks pole veel ilmad sugugi liiga külmad ja kui on mõningane katus peakohal, siis õuesöödakünad on nende teema.

Teele talitab


Juhtus nii, et Mart käis korraks paariks päevaks pealinnas ja siis läks Hummels oma boksi kinni, sest tema soov teha pahandust on nii suur, et temaga väga hea asju ajada ei ole. Hummels on siuke väsimatu mees, et paar päeva puhkus ei tee talle paha.


Elu laudas on nii, et kui tuleb uus heinalaar, siis on kohe kõik kanad ka platsis. Aga värk on selles, et Hummels kuidagi tõmbab kanu enda juurde munema. Et juba suvel mõned kanad munesid poisude õueaedikusse, siis nüüd on ka nii, et kui Hummels on sõimes kinni, siis mõned kanad lähevad tema juurde tagumiku toetamise kohta otsima. Meil on kuri kahtlus, et Hummelsi kaelamusklid ongi sellepärast nii tugevad, et ta sööb tooreid mune.


Curry oma pruutidega on mõnusalt selline omamoodi poiss. Paaritushooaja alguses ta ulgus ja laulis, siis nüüd on kõik maha rahunenud. Elavad sellist argist elus. Eriti mõnus on elu siis, kui heina seest tuleb välja mõni lopsakam suvine vars.



Kuna motoplokk Edward on talvepuhkusel, siis hetkel käib heina sõimedesse paigutamine kas sülega või siis käsikäruga.


Ja kui siis käsikäruga Bastiani ja tema bande ligidale saabuda, siis loomulikult hakkavad pead kerkima, et ollalaa nosimine tuleb.




Aga muidu poisude vaheaedikutega on nii kindlustatud, et kellelgi poleks võimalust uksi liialt avada. See lip-lapi peal kiirkorras kindlustamine on jah siuke sama teema nagu vanasti mu vanaisa ehitas ka. Aga olgu pulkasid parem rohkem ja kindlamalt, kui jätta midagi juhuse hooleks.


Detsembri algus


See on justkui tellitud, et tuli maha suurem kohev lumi, kui algas jõulukuu. Eks sellest jõulukuu virr-varrist ongi kõige parem osa ehtne lumi ning kuuseoksad. Arvata on, et varsti teeme ka piparkooke.


Igatahes Teele ja anna esimese advendi puhul valmistasid kaunistusi. Mahakukkunud puude oksad toodi tuppa ning välja otsiti vanaema pits ja vilt.



Kena detsembrit kõigile!

Kuidas viie päevaga ilm muutus, muidu teeme puid ja luurame rebast

Elu on tärkav. Anna kasvab ja kitsede kõhud ka kasvavad, märtsi alguses on oodata suuremat kogust tallesid. Talv on olnud kena, lund küll vähe, aga ilmad on olnud kenad ning härmatis on andnud meile talvevõlumaa.



Aga kõik muutub tihti kiiresti. Siin on nüüd võrdluseks kaks fotot, ühe tegi Teele 10. veebruaril ja teise 15. veebruaril. Kõik muutub kiiresti.



Tiined kitsed peesitavad



Kitsed on uimased ning käivad ringi nagu hajameelsed multikategelased. Ootavad oksi ning seda, et lakast kukuks kuiva heina alla. Katsume neid võimalikult vähe häirida.



Kasvavad ka tiigiäärsed tupsud. Hundinuiade tipud on sama pehmed nagu kohevad kitsed.



Muidugi Hummels vaatab kogu aeg pealt, et mis värk hoovi peal on.


Sikupoisid Curry ja Hummels on rõõmsameelsed ja head poisid. Neid ootab ees õige pea õueaedikusse kolimine, et sünnitusosakonnale ruumi teha. Poiste õuepesa saigi ükskpäev sõnnikust puhtaks visatud.


Kukk ja kanad paterdavad

Kukk on hoos ning kanadega käib hoovi peal ringi. Külma ja lumega ei taha nad õue tulla, aga nüüd palja maapinnaga on kohe hoovi peal jalutamas. Peale lõunat hakkavad kambakesi ootama igapäev, et millal juba saab kell neli, et süüa saada.


Juhtus selline lugu, et paar kana on meil veits sotsiaalselt närviliselt ja üks neist jäi paar nädalat tagasi ööseks õue. Minu viga, et õhtul üle ei lugenud kanu ning siis see kana ei tulnud ka lauda ukse juurde ning kahjuks mõni võõras koer murdis kana öösel maha.


Miks kahtlustame võõraid koeri on sellepärast, et kanaga oli tuuseldatud ning kana jäetud heinamaa algusesse vedelema. Kurb lugu. Aga nüüd loen igal õhtul kanad üle.

Ka rebane luusib ringi

Teele märkas eile karjamaal üht sabatutti vilksamas, siin järgmisel fotol taga keskel allee lähedal.


Lähemalt vaadates selgus, et ahhaa rebane püüab hiiri.


Koerad loomulikult ei pane esimese hooga märkamagi. Aga tundub, et see rebane on meie karjamaal ringi luusinud juba üksjagu kaua, sest käpajälgi ja kakat oleme silmanud juba mõnda aega. Õnneks mitte hoovi peal. Loodame, et nii ka jääb.

Mets


Metsas on praegu väga kena ning õdus. Oma talveilu annuse oleme kätte saanud. Samuti olen nüüdseks metsa äärde toonud metsakuivad plita- ja saunapuud ning katki löödud. Edwardiga toon täna puud koju ära ka.




Loomulikult koertele meeldib jääd lammutada. Milline seltskondlik tegevus selle asemel, et rebast püüda.



Ja kõige tähtsam on ikka korralikult süüa. Ka Anna hakkas võtma emapiima kõrvale väikeseid lisaampse, mida on sügisel talle sügavkülma varutud.


Kevadel on vaja ringi jalutada ja naeratada, sest siis tuleb soe mõnus märts ja aprill.

Vihtade tegemise algus, vana heinapalli põletus, kogred, mustikad

Pärast heinategu algab vihtade tegu. Vihad on kitsede lemmikud talvel. Vihtade tegu on tegevus, mida on hea teha koos külalistega.


Ega seal muud ei ole, paju- või haavaoksad edwardiga metsast ära tuua ning siis korralikult oksad küljest ära võtta ning vihtadeks siduda. Ja siis laka peale taladele rippuma.


Mõnus seltskondlik tegevus ning paksemad oksad, mis jäid vihtadest üle, need läksid koheselt inspekteerimisse.


Igatahes maaemand Frau on selline, et kui saab heinatuti juustesse, siis las see heinake seal olla, ongi tütrekesel Monal ja teistel hea vaadata, et kes on kes.



Igatahes vihad on maiused, mida tuleb kitsedele talveks meisterdada hulgi.


Vana heinapall


Üks vana heinapall oli meil keset hoovi. Seda heina meil vaja ei lähe, kitsed seda ei söö ning allapanekuks võib ka olla liialt tolmune, seega ei muud, kui tuli ära likvideerida. Paras lükkamine kahele mehele.


Loomulikult kanad vaatasid ka lõkkeplatsil üle, et mis toimub palli sees.


Siis kõik pallist eemale ning riitusena tuli otsa.



Kogrepüügivõistlus


Sai ka maha peetud väike kogrepüügivõistlus meie tiigist. Võistlus läks nii, et lõpptulemused jäid välja kuulutama, sest kalainspektor Miia sõi enne võistluse lõppu kõik püütud kalad ära.


Mustikad ja maasikad



Aga metsas on mustikad valmis. Neid on küll vähem kui eelmise aastal, kuid eratarbimisse jagub, kui on viitsimist korjata. Samuti on metsas varajased kukeseened valmis ning samuti jätkub meil veel maasikaid. Kuigi jah, ka herilased on maasikate peale mihklid.




Suur torm oli Karulas, Lüllemäe surnuaed on segi, samuti paljude talude hoovid ja metsad, meie hoovist läks torm mööda, raiesmikul on küll kolm seemnekaske pikali, aga see on paratamatus. Saab kütet teha, kui tuleb veidi kuivem aeg.


Laudatibud


Noored tibud on asunud munele ning käivad uljalt ka uitamas. Kitsed neist end segada ei lase.



Ja loomulikult armastab oma tibusid Puntsel jäägitult, ei lase Punni enam nii tihti lauta, sest ta ei tule sealt enam ära. Võib tundide kaupa oma kanasid vahtida. Linnuteadlane.

Ja nii, kui on tehnika mängus, on ka kohal kukk, suur abimees ning asjapulk.


Toorjuust


Igatahes, teeme pidevalt ka ürtide ja köömnetega toorjuustu, kohalik inimene kontakteerub otse ja küsib julgelt eks. Pealinna ning Tartu inimene saab liituda meie saaduste listiga saates e-kiri aadressil martkase ät gmail.com pealkirjaga #kaldetalu.

Siin väike katsetus, et kuidas ürtidega toorjuust praetult välja kukub. Ütleme nii, et väga hea amps koos koriandri ja tomatiga.


Kalderandum aprill/mai 2016 - suured masinad, rõõmsad talled, idudega seemnekartulid

Aprilli viimastel nädalatel keeras tuurid üles. Suured masinad möllasid meil hoovil ja metsas. Lisaks tärkas loodus nii, et istutamine/külvamine pidi sajaga peale hakkama.



Teeehitus



Meie ca 180 meetrit pikk sissesõidutee on sellise koha peal, et kallakust valgub teele vähegi märjema ilma korral vesi. Nii muutus kevadeti ja sügiseti suur osa savisest teest ebameeldivalt läbitavaks. Saime eelmise aasta hajaasutuse programmist toetust, panime ise veits rohkem juurde ning nüüd see tee ära tehti. Veekraav tee ääres, geotektsiil tee all ning päris paks kogus tõstet peaks muutma tee aastaringselt meeldivalt kasutatavaks ka raskematele autodele. Teehöövel on veel käimata, siis peaks vallid ka kaduma.


Igatahes mässamine oli paar päeva nii suur siin, et tuttavad, kes mööda sõitsid, helistasid ja küsisid, et kas pannakse asfalti ning mitu sõidurida mõlemas suunas tuleb. Nali naljaks, aga kui maal pole tee meeldiv, siis on kõik sombused päevad veits ebameeldivad.



Loomulikult jälgis teeehitust pingsalt ka ehituste peaspetsialist Frau. Mis masinad, mis nad seal teevad, kuidas nad teevad. Kits, kes sobiks tõesti ehitusjärelvalvesse.




Metsa uuendamine



Samal ajal, teisel pool meie valdusi, heinamaa ja suure metsa taga, kus me sügisel tüki metsa maha võtsime, mässas maapinna uuendamisega traktor ning peale seda läks istutamiseks. 2800 kasetaime ning 1500 kuuske oli vaja kiiremas korras kasvama panna. Enamuse neist panid usinad abilised, aga ma ka veits istutasin ja peab ütlema, et ega see metsa istutamine mingi väga lihtne töö pole. Ikka kükakile ja jälle püsti jne jne. Aga nagu juba korduvalt öeldud, siis on kuidagi asine ning samas ka romantiline teha tööd ja luua loodust, millest lõikavad kasu sinu järeltulijad.





Kartul vara maha


Värske kartul sai maha aprilli viimasel päeval. Seekord eelidandatud. Eks näis, kas jaanipäevaks on kartulas laual ja valmis jagamiseks. Ikka käsitöökartul, ikka peaks tulema hea maitsega ja saagikas. Aga midagi lubada ei saa, sest eks me oleme algajad eksperimentaalkartulikasvatajad, kel eelmine aasta õnnestus. Igatahes kartuli panemisel Miia muidugi vaatas kõik üle ning valis välja ka vaost mõned nõrgemad kartulid ja varast ära. Halb kartul ei sobi seemneks, Miia on spetsialist mullatöödes.




Klopp läks uude koju


Aprilli lõpus nautisid kitsetalled veel kuiva heina, nüüd päeval juba mugistavad värsket, öösel kuiva. Aga eelmine laupäev jõudis kätte see hetk, kui esimest korda elus reisis meie talust sikk välja. See on väga hull tunne, kui muretsed, et pead millestki väga lähedasest loobuma ja siis siis see tohutu psühhofüüsiline õnnetunne, kui saad aru, et sinu kasvatatud loom läheb hea elu peale heade inimeste juurde. Klopp elab nüüd Värskas ja hea vene hingega inimesed panid mulle kaasa ka kaks värsket latikat Lämmijärvest, neist sai väga hea supi. Latikat ei ole mõtet praadida, meil maal ei ole veel suitsuahju, aga latikast saab tänu rasvasusele väga mõnusa supi. Igatahes, Klopp on juht, elagu mu Klopp!


Kevadõied



Aga muidu on loomulikult nii, et tänu järsku soojaks läinud ilmale kõik tärkab.




Puntsli tibud


Siin ei ole rohkem juttu vaja, see koer lihtsalt istub nende juures. Ja kui tibud lähevad ööseks kappi magama, siis õhtul istub ta lihtsalt kapi juures ja kuulab oma tibusid.


Igatahes, elu maal on muutnud värve. Nüüd on kõik roheline. Jõuga tuleb loodus peale, tuleb inimestesse energia ka.

Ja kes tahab meie kitsejuustu proovipartiidele manu saada, siis ainuke võimalus on liituda listiga. Olge tegusad.

Novembris 2015 - loomade elu, metsategu ja jõulusokk

Käes on lühikesed sügispäevad. Hummels elab naeratades naiste keskel, kanade tootlikus on kõrge ning lehti pole me veel jõudnud riisuda.


Oli plaan, et sügiskuude saabudes rahuneb tööde hulk maha, aga teps mitte. DEPO ehituspoest toome materjali ning plaanime asuda ehitama lauta piimaruumi, et siis, kui kevadel kui talled sünnivad, siis saavad kitsed kohe mugavalt lüpsmas hakata käima. Hummelsile tüdrukud meeldivad ja ka jalutavad kanad äratavad kitsedes uudishimu.


Ja kui magama minek on, siis Hummels võtab mõne neiu ikka kaissu või pigem poeb ise kaissu.


Kuna osa meie metsast hakkas ümber kukkuma ja metsaplaani järgi oli küngas ammu raieküps, siis metsaühistuga võtsime selle asja ette. Metsa teha on alati kurb, sest sa saad selle konkreetse koha pealt teha metsa ainult üks kord oma elu jooksul. Kevadel lähevad uued kuused ja kased kasvama ja muidugi on mul plaan elada 90+ aastat vanaks, aga elame-näeme, kas selle koha pealt minu silmad veel raieküpset metsa näevad. Mets on inimesele väga pikaajaline eesmärk, selliseid pikki eesmärke peab iga inimese elus olema. Kannatlikkus talitseb otsuseid ja vastupidi.


Ja igatahes juhtkits Frau oma gängiga sai metsast oksi ning ka kuusepalgid, mis koju tuuakse, need süüakse koorest kenasti puhtaks.


Aga loomulikult tuli osa kütet meile ka koju üle põllu. Kui lumi maas ning teised tööd ei aja taga, siis saab sae käima tõmmata ja kirve pea kohale tõsta ning karmamauhti sukelduda küttepuude tegemisse. Paarist koormast vast jätkub vähemalt paariks aastaks.


Maja muidu on meil uue laudisega nõnda soe, et praegu saab veel teisel korruselgi magada, kus suures ruumis pole ühtegi küttekeha. Alt läheb soojus ülesse. Suur ahi on meil ju paugupill. Täna tuleb ka korstnapühkija. Tellisime ka 22 kuupmeetrit suure prügikonteineri, et paari aasta jooksul kogunenud remondiprahist lahti saada. 22 kuumeetrit täitub suhteliselt kiiresti.


Ja kui teed pajarooga, siis tee seda nii, et jätkub nädalaks ajaks. Seekord veisest, teinekord lambast. Meie elu võlu on see, et veise- ja sealiha tulevad mõlemad otse talunike käest meie lähedalt. Ka lehmapiim tuleb 3-liitrises purgis taluniku käest. Mõnus.


Igatahes, püsivaid külmi pole veel saabunud, õunu oleme varunud, aga kuni püsivate külmadeni korjame kitsedele ubinaid ikka veel puude alt. Õhtuti särab lauda juures oleva õunapuu otsas jõulutuled ja ausalt öeldes ongi Hummels väga jõulusokk, mis jõulusokk.






Heinaaeg läbi. Pärnaõite aeg lõppemas. Mustika aeg käib!



Maal on suvel elu kiire ja kirev. Heinad on lakas, siin alguses oli pilt heinateo algusest, kui Sulev polnud veel oma koormatega saabunud, nüüd on lakk poolenisti heina täis ja eks näis palju jagub talvel.


Aga lakka hakkavad nüüd järjest jõudma ka vihad kitsedele talveks. Esimesed vihad läksid lakka peale seda, kui pärnaõied said nopitud. Nimelt on meil maja kõrval üks maailmatuma suur kultuurpärnaõis ning on hädavajalik igal aastal mõni oks maha saagida, et maja trepile ka veidikenegi valgust tuleks. Nüüd kitsedega on nendel okstel ka loomulikult teine väga oluline funktsioon. Kuivanud lehevihad annavad talvel kitsedele energiat ja jõudu.



Aga pärnaõite noppimine on naks, naks, naks, naks. Kuna ilmad olid vahepeal vihmalembesed, siis sai noppimist tehtud teisel korrusel.


Ja metsast tulevad teated, et mustikaid on palju.



Ja Teele marineeris küüslauguvarsi vürtsikas võtmes. Esimest korda. Elame, näeme ja maitseme.



Ja vahepeal sai heinateo vahele maitstud ka kääritud kasemahla. Seda traditsioonilist suvejooki.


Tõmbab kuivava suu ja kuuma keha kenasti hetkega balansi, aga nähtavasit linnahipsteril võtaks ka sama kiiresti kõhu lahti. Nähtavasti ei vasta mitte ühelegi veterinaar- või toiduameti vms nõudele karastusjoogist. Aga mida kauem see kasemahlake keldris seisab, seda parema joogi saab.


Ja ammu pole ka kitsedest pilte pannud. Palun väga. Näiteks härra Hummelsi passipilt.


Ja ka õekesed Kira ja Sonja. Pahandused püksis.


Suvel hakkad maal hommikul tohkeldama ning ongi korraga õhtu käes. See on ikka uskumatu, et kuidas aeg lendab. Vanainimese jutt. Aga eks aeg lendab siis, kui päev on huvitav.

HOMMIK, PART, METS, MESSI JA PIRLO

On varahommik. Aega kirjutada. Väljas sajab vihma. Joon köögis kohvi pool kuus hommikul, näen aknast tiigi peal parti. Koerad põõnutavad koridoris. Paari tunni pärast, kui Miia ja Puntsel lähevad oma hommikusele ringile, siis aetakse part tiigi pealt ära. Aknast vaadates tunneb see part end päris bossina. Kui ta siia tiigi peale sünnitab pojad mõnel ööl, siis läheb asi käest ära.

Eile tegin metsas aiaposte ning vinnasin postid koju. 2,5 meetrit pikad ning ca 15-20 cm läbimõõduga ja jõudsin koju vinnata 22 posti. Kuusest ja männist. Saetöö mulle loomulikult väga meeldib. Aga üle põllu käsikäruga postide koju vinnamine mitte nii väga. Aga korraliku traktori jaoks veel finantsi pole ning halba traktorit pole mõtet osta, ma ei ole mehaanik.

Eile sadas ka vihma ning metsaalune oli veidi märg, seega tegin vea, kui läksin alguses metsa kalossides. Jalad lõunaks märjad. Aga lõuna ajal peab nagunii tegema töös alati pausi. Peab istuma kööki maha ja sööma sooja toitu. Teele tegi üleeile õhtul suure potitäie lambaribi-oblika-suppi. Toitev.

See part on endiselt tiigi peal, see tiik on vist talle kõigi mugavustega Mustamäe kahetoaline korter. Vaatasin just netist ära ka eilse Barcelona - Bayerni mängu video, Messi on ka seal Nou Campi staadionil nagu omas kodus. Boateng jääb nüüd igaveseks jalgpalli ajalukku ja internetimeemidesse mehena, kelle Messi haledalt kukutas. Karm. Aga ma loodan, et Meistrite Liiga finaalis 2015 kohtuvad Juventus ja Barca ning Pirlo lööb karistuslöögist võiduvärava. Pirlo on veiniistanduste mees, stiilne maamees.

Kasemahl metsast


Sel aastal märtsi ja aprilli alguses võtsin kasemahla ka metsast. Metsas on meil ka väike mägi. Kasemahla tuleb võtta mäe otsast, siis magusam mahl. Loomulikult ei tule metsast, kus puude tihedus on suurem, nii magusat mahla nagu kaskedest maja kõrval. Aga siiski, see on väga hommikune ja õhtune seiklus jalutada üle põllu nagu lipa-lapa ning vaadata, et palju mahla on öö või päeva jooksul tilkunud. Makita näppu ja metsa!