Vihtade tegemise algus, vana heinapalli põletus, kogred, mustikad

Pärast heinategu algab vihtade tegu. Vihad on kitsede lemmikud talvel. Vihtade tegu on tegevus, mida on hea teha koos külalistega.


Ega seal muud ei ole, paju- või haavaoksad edwardiga metsast ära tuua ning siis korralikult oksad küljest ära võtta ning vihtadeks siduda. Ja siis laka peale taladele rippuma.


Mõnus seltskondlik tegevus ning paksemad oksad, mis jäid vihtadest üle, need läksid koheselt inspekteerimisse.


Igatahes maaemand Frau on selline, et kui saab heinatuti juustesse, siis las see heinake seal olla, ongi tütrekesel Monal ja teistel hea vaadata, et kes on kes.



Igatahes vihad on maiused, mida tuleb kitsedele talveks meisterdada hulgi.


Vana heinapall


Üks vana heinapall oli meil keset hoovi. Seda heina meil vaja ei lähe, kitsed seda ei söö ning allapanekuks võib ka olla liialt tolmune, seega ei muud, kui tuli ära likvideerida. Paras lükkamine kahele mehele.


Loomulikult kanad vaatasid ka lõkkeplatsil üle, et mis toimub palli sees.


Siis kõik pallist eemale ning riitusena tuli otsa.



Kogrepüügivõistlus


Sai ka maha peetud väike kogrepüügivõistlus meie tiigist. Võistlus läks nii, et lõpptulemused jäid välja kuulutama, sest kalainspektor Miia sõi enne võistluse lõppu kõik püütud kalad ära.


Mustikad ja maasikad



Aga metsas on mustikad valmis. Neid on küll vähem kui eelmise aastal, kuid eratarbimisse jagub, kui on viitsimist korjata. Samuti on metsas varajased kukeseened valmis ning samuti jätkub meil veel maasikaid. Kuigi jah, ka herilased on maasikate peale mihklid.




Suur torm oli Karulas, Lüllemäe surnuaed on segi, samuti paljude talude hoovid ja metsad, meie hoovist läks torm mööda, raiesmikul on küll kolm seemnekaske pikali, aga see on paratamatus. Saab kütet teha, kui tuleb veidi kuivem aeg.


Laudatibud


Noored tibud on asunud munele ning käivad uljalt ka uitamas. Kitsed neist end segada ei lase.



Ja loomulikult armastab oma tibusid Puntsel jäägitult, ei lase Punni enam nii tihti lauta, sest ta ei tule sealt enam ära. Võib tundide kaupa oma kanasid vahtida. Linnuteadlane.

Ja nii, kui on tehnika mängus, on ka kohal kukk, suur abimees ning asjapulk.


Toorjuust


Igatahes, teeme pidevalt ka ürtide ja köömnetega toorjuustu, kohalik inimene kontakteerub otse ja küsib julgelt eks. Pealinna ning Tartu inimene saab liituda meie saaduste listiga saates e-kiri aadressil martkase ät gmail.com pealkirjaga #kaldetalu.

Siin väike katsetus, et kuidas ürtidega toorjuust praetult välja kukub. Ütleme nii, et väga hea amps koos koriandri ja tomatiga.


Katkise kanamuna saaga, sügise lõbud ja tööd

#kaldetalu Kaitsepolitsei uurimisjuhtum


Olen Facebookis kajastanud seda, et kuidas meil üks muna oli Kanaelu koridoris katki ning kahtlustasime, et üks kana meelega muneb koridori mitte pessa ja lööb nokaga muna katki. Aga hommikused vaatlustulemused selgitasid, et lugu on komplitseeritum. Üks kana muneb läbi une ja muna kukub õrrelt alla. Igatahes loe ka selle Facebooki postituse kommentaare, siis saad teada, kuidas meil vaatlus igapäevaselt edeneb.

Maisisöömine


Sügisel valmivad erinevad saadused. Üks neist, mis neid valmis ei saa, kuid kitsedele meeldib, on mais. Kitsetüdrukud maiustavad maisiga hea meelega. Kitsetüdrukud möllavad oma aedikus ning naudivad vaadet, hellust ning kargemaks kiskuvat sügist.





Sügis ja õunamahl


Sügise tunnus on see, et lehed hakkavad langema. Miia on nõnda kenasti sellesse atmosfääri sulanduv. Puntsel ka oma pulkadega. Aga eelkõige ikka printsess Miia.


Sügise tunnus on see, et väntame õunamahla. Õunu on palju ning mahlaarendus käib täie hooga.



Turnimise MM


Laudas ootab talvine ruumisistus veel ees. Eelkõige kanade kodu talveks. Aga igatahes meie vabapidamise kitsetüdrukud tegelevad ka laudas lollustega. Nooremad õekesed on osavamad, vanema liiderkitse Frau tagumik ei tõuse nii osavalt.


Igatahes eile tegime esimest korda ka sellist tööd, et lõikasime kitsede sõrgasid. Esimese korra kohta saime vast rahuldavalt hakkama. Lisaks hooldamisele said loomulikult kitsed ka vahepeal niisama sülle ja kes on siis rahulikum ja kes on siis äkilisem.


Kõige keerulisem oli loomulikult Hummelsi hooldamine, kui ta on neli jalga maas ja ta saab tõugata, siis ta on jõuline.

Tantsimise MM

Aga jõuline Hummels tähendab ka tantsulist Hummelsit. Kui Hummels tantsu lööb ja hüppeid teeb, siis see on päris maru vaadata. Eesti ekstreemspordis on avanemas järjekordne talendikas anne.



Porgandisöömise MM

Porgandeid söövad nii kitsed kui koerad. Vitsutavad magusat porgandid meeletult lõbusalt.



Puukoorimise MM


Kitsede üks lemmiktegevusi on ka puuokste koorimine. Igasuguse disainmööbli alge, palun väga.



Ja õunakastide valmistamine ehk kolmanda klassi tööõpetus


Kui disainmööbli valmistamisega nähtavasti hakkama veel ei saa ja pole ka aega, siis õunakastide valmistamine ehitusjääkidest on täpselt see, mis algajale ehitajale sobib. Päevaga sain viis kasti valmis. Tootearendus käis kogu aeg. Õhtu viimane kast oli märgatavalt kergem ja vist ka vastupidavam kui esimene mudel.


Igatahes, laut vajab korrastamist ning ka teised sügistööd tegemist, õuntelõppu ei paista, seega on elu ilus. Värve, nüüd tuleb loodusesse palju värve!


VANAVANEMATEPÄEV

Kuna täna oli vanavanemate päev, siis ka meie nädalavahetus oli paslikust energiast laetud. Käisime naabrimemmel ja -taadil abis kartulit võtmas, alustasime maasikapeenra laiendamist ning vanaema auks lehvisid tuule käes mustrid.

Naabrite kartulivõtt


Meil kasvas kartul käsitsi ja käsitsi sai ka üles võetud, aga kuna Marinal ja Ahtil läks masinaga võtuks, siis mitme majaga mindi appi ning talgu korras said laupäeval kartulid poole tunniga võetud. Enn ajas traktoriga lahti ja vaat, et ei jõudnudki tagasi vao otsa sõita, kui juba kartulid said korjatud. Tore aktsioon.




Mustrid, kangasteljed, teine korrus


Vanavanemate päeva puhul lehvisid ilusal septembripäeval mustrid. Vanaemal olid kangasteljed teisel korrusel ning siis hiljem ühed teised kangasteljed allkorrusel. Need allkorruse omad lähevad ükspäev uuesti kokku ja teisele korrusele.

Aga võrdlus, et milline nägi teise korruse üks külg välja remondi alguses ja nüüd, peaaegu remondi lõpusirgel. Vanaema ja vanaisa ja vanavanaema, teie nimel!



Maasikapeenarde laiendamine



Maasikapeenraid tuleb juurde. Meie maa on küll savine, kuid igatahes maasikatele mõjus esimesel aastal päris hästi, saime saaki ja nüüd on ka meeletult poegi. Nii tuleb meil 300 taimele lisa. Järgmine suvi saab olema punane ja magus ning teeme paljudel suu magusaks. Maasikas on hull taime, kasvab nagu hull. Jaksu!



Igatahes päevad kaovad tegudega käest. Veits vanavanemate moodi või nii. Ja Mart luges vahepeal põllumajandusraamatut, vanaisale ka väga meeldis lugeda.

KODUPINTEREST

Lisaks sellele, et pidevalt käib saaduste ning kitsede ümber tohkeldamine, tuleb tegeleda maja sisustamisega ka. See jääb kohati unarusse ja siis jälle hooga käivitub. Teise korruse nn kodukontor võiks ikkagi saada enne aasta lõppu sisustatud ning tööle.

Niisiis, olid meil lauajalgu kaks paari, aga polnud peale plaate. Samas on loomulikult garaaži kokku kogutud laudu, mis on jäänud üle nii esimese kui teise korruse renoveerimisest.




Ega siis muud polnudki, kui need lauad saagida õige pikkusega välja, kokku klopsida, valgeks värvida ning ongi lauaplaadid valmis.


Järgmine asi kodupinteresti avamiseks on see, et küljeseinad tuleb veelkord ära pesta ja valge värviga üle värvida. Kui jõuab järgmisel nädalal, siis jõuab. Kui ei jõua, siis võib-olla jõuab ülejärgmisel. jne jne jne.

Saadustest kah

Saagikoristusaeg on alati põllul see kõikse ilusam küürutamine. Ja kui siis juhtub kätte suur sibul, siis see paneb näo naerule.


Aga kõige ilusam oli kapsapõld ühes loojangus. See on nüüd ajalugu. Ka kapsad on põllult keldrisse rännanud.


Kasvuhoone töötab! See tähendab, et võib vabalt juhtuda nii, et see kevadel jääkidest isemeisterdatud onnike annab tomateid oktoobrikuuni välja. Igatahes praegu järjest valmivad ja valmivad tomatid.


Kohustuslikud kitsepildid

Kitsed kasvavad. Ootame hetke, kui kitseneiud kaaluvad ca 35 kilo, siis tuleb Hummels nende juurde oma suvehäärberist tagasi ning loodame kevadeks järelkasvu. Kira on nõnda uudishimulikud, et ega kilejopega tema ligidale minna saagi, hakkab koheselt kõiki nööre lutsutama.


KORILASE PÄEV


Eile oli siis nii. Ärkasin ülesse ca 6.30, lasin kanad välja, lugesin ca tund aega jaapani guru Fukuoka raamatut põllumajandusest, söögist, elust. Siis pärast seda tegin hommikupudru ning läksin innuga põllule, võtsin käsitsi ca 35 kilo kartulit. Samal ajal tegi Teele suvikõrvitsa-šokolaadikooki. Kook ehk magus on väga tähtis tegusatel päevadel maal, sest kook annab energiat.


Siis niitsin hoovi ära ja Teele juba korjas õunu, korjasime ubinaid eile õunupuude alt kaheks - punased ja peaaegu valmis õunad mahlateoks ja lihtsalt mahalangenud õunad kitsedele. Igatahes siis, kui hoov sai niidetud, siis riisusime muru/heina vahepealse värgi kokku ning kärutasime kitsedele ette. Neiud ehk Frau, Sonja, Kirja polnud sellest väga vaimustuses, nad on ristikuga niivõrd ärahellitatud. Aga sikk Hummels pistab kõik sisse, kõik.


Igatahes, siis korjasime õunu. Õunamahla aeg veel tuleb, aga tahtsime veidi mahla juba ära teha. Igatahes, siis kui õunad korjatud, siis Teele pesi õunu ja mina panin purustamiseks ja väntamiseks asjad valmis ja siis purustamise õunad ära. Siis oli kell saanud märkamatult ca neli pärastlõunal.

Igatahes, siis pressisime õuntest mahla välja. Tuletasime meelde nipid, trikid, ega see töö päris niisama ei käi, et robustselt väntad nagu hull. Kuidas paned puusa vastu konstruktsiooni, kuidas asetad lapid, kuidas paned lappide sisse nurgad möksi täis jne jine. Väntamise vahepeal pesi Teele purgid ära, purkidele lähevad uued kaaned, kaaned väga ei ole taaskasutatavad. Muidu võib tulla siider.


Ja mahlapressimisega paralleelselt hakkas Teele mahla kuumutama, jumala eest mitte keema laskma. Meil on olemas nüüd termomeeter, mis mõõdab vedeliku temperatuuri, sellega on lihtne. Ja siis Teele hõikas mulle jälle majaukselt mahlapressi suunas "Võib tulla keerama!", see tähendab, et läksin tuppa ja keerasin purkidel kaaned kinni ning asetasin nad palkamaja nurka rätiku peale pimedasse tagurpidi.

Mahl tehtud ca kell pool kaheksa said kitsed oma õunad, kanad olid oma head-paremat juba vahepeal saanud. Meil on väga tublid kanad, ikka kuus muna päevas ja kuus muna päevas ehk igaüks muneb. Koerad said ka süüa ikka ja jälle, ka nemad elavad töökaid päevi nii läbi, et väsivad ära.

Igatahes, ma siis pesin õhtul õues õunamahla tegemise instrumente, kui siis tulin tuppa ja Teele ladus lauale purke, ma mõtlesin, et mis nüüd. Kurgid ka. Abikaasa ütles mu imestunud pilgu peale, et aega juurde ei tule, homme uued tegemised. Õige suhtumine. Nimelt oli meil sauna nurgas suures vannis külmas vees kurke ja siis, et need saaks õhtul veel tehtud läks abikaasa tilli ja mustsõstralehti ja saunast kuivavat küüslauku haarama. Mina kaevasin mädarõigast välja ja tassisin kurgid kööki.

No vot, siis oligi nii, et panin ka kanad vahepeal kinni ning Teele oli jõudnud teha ka veiselihavokki värskete köögiviljadega. Oi meil on hea veiseliha paari kilomeetri kaugusest talust. Kohalik, väga kohalik toit. Sõime vokki siis Aktuaalse Kaamera esimese kümne minuti ajal ning siis asusime kurke purkidesse toppima. See ka vahva tegevus. Ikka tihedalt. Podises juba marinaadivedelik ka. Siis kulbiga marinaadivedelik purkidesse ning purkidele kaaned peale ning teistpidi palkmaja nurka pimedasse käterätiku peale.

Kui me magama läksime üheteist ajal, siis koerad juba ammu norskasid koridoris. Kui Miia norskab, siis on seda tuppa kuulda läbi palkseina. Suhtumine õige. Kui on juba magamine, siis olgu korralik põõnutamine. Just vast sellise õndsa tundega vajusime ka meie voodisse. Korilase august ja september on väga tihe aeg.



AUGUSTIUDUD

Hommikud. Enne, kui päike tõuseb ja vahetult peale seda, kui päike tõuseb. Kuna hommikuti läheb mul uni ära, siis lähen koertega välja. Pistavad laudast pea välja siis ka kitsed. Ja teine päev näen metsast välja hüppavaid kitsetallesid. Aga muidu on kella viie ja kuue ajal hommikul praegu täiesti vaikne. Linnud ei laula, tuul ei puhu, päikesega kaob udu ja algavad soojad augustipäevad. Kanadki tahaks tunnike kauem magada. Mul ei ole fotoaparaati ja objektiivi, millega kõik see ilu piltidesse panna, aga siin mõned telefoniga tehtud klõpsud. Ärka ja märka!






KOLM LUGU ARGIPÄEVAST, LÕIGUD PÄEVIKUST

Mõnedel päevadel lähevad lood kirja Facebooki, aga kuna kõik inimesed Facebooki ei loe ja ei peagi lugema, siis olgu siin kolm lugu ja sündmust viimasest ajast.

31. juuli 2015

Olen üksi maal. Ärkan siis hommikul ülesse nagu ikka ning lasen koerad pissile ja marsin Kanaelu juurde, et kanad õue lasta ja siis vaatan, aaaa Hummels jalutab õue peal ringi nagu õige mees. Kiire pilk tema aiale ning ta on värava lahti hüpanud, nähtavasti niipalju vastu väravat karanud, et riiv on pesast välja tulnud.

Algab püüdmisoperatsioon. Koerad tuppa kinni. Hummelsi saan meelitatud tüdrukute õueaeda. Aga ega teda kätte ei saa. Kui aeglane on inimene kasvava uudishimuliku, kuid häbeliku sikuga võrreldes. Vahepeal lasen ta lauta, aga tüdrukud lähevad oma sulus ärevusse, sikk laudast välja ning siis proovin teda oksa ja krõbuski ja ristikuga meelitada oma häärberisse, aga ta ei lähe uksest sisse, kappab jälle ja jälle ümber tüdrukute välisaediku minema ja eest ära. Selline tagaajamismäng kestis meil ca 2h. Korra sain ta ühte aia nurka ja enda arust siis kiiresti krabasin, aga seal oli üks mätas püsti ja ma käisin niimoodi käna, et komöödiafilm. Ausalt öeldes tundsin end suht abituna.

Oli selge, et vaja on muuta taktikat, muidu ma jäängi siku järgi jooksma terveks päevaks. Tegin laudaukse lahti, lasin tüdrukud sulust valla ning siis meelitasin tüdrukud krõbuskiga uuesti sulgu ja siis Hummels tuli ka sulgu tüdrukute söögikaussi ampsama ja põmm käes. Poiss sülle ja oma koju tagasi. Lisariiv ukse ette. Lisalaud söödakünale. Ma loodan, et rahvuslikku etnojooksumängu "siku tagaajamine" ma niipea enam mängima ei pea. See on muidu siuke aktsioon, et ei ole mahti hashtagiga instapilte teha. Elu maal on seiklus.

2. august 2015

Maaelu üllatus. Järgnev jutt pole esteetidele.

Hakkas mind vaevama nägemus, et meie maja kuivkäimla süsteem on jälle täis. Vaevas ja vaevas mind senikaua, et täna võtsin ette. Eelnevalt mõtlesin, et äkki ikka ei võta ette, et tellin Valgast fekaaliveo auto, aga peale seda, kui meil käis pesumasina ühendaja, kes muidu tundus eriti noormaalne mees, et rääkisime omavahel veel, et kuidas ta Pärnu lahel käib koha püüdmas, aga siis lõpuks küsis 70€ (20€ transport!?) ja veel seda, et mis parteist me oleme, et tema on Keskerakonnast, et pole meid nagu piirkondlikel üritustel näinud, et ühesõnaga peale seda otsustasin, et tuleb ise ära teha kõik, mis võimalik.

Augud metsistunud kuuseheki vahele maasse, koerad kinni, saunale küte alla keset pühapäeva, igaks juhuks võimalikult vähe riideid selga ja avan mina siis maja küljel asetseva kuivkäimla välisluugi. Esimene üllatus on see, et pole seda inimvirtsa niipalju midagi, et paak ei ole hetkel täis. Aga noh kui lahti tehtud, siis tassin ikka ära. Tassin, mis ma tassin ja korraga avastan vedelikust midagi musta, aga see on imeliku kujuga, ei ole väljaheide. Lähemal vaatamisel selgub, et see on lind?! Suhteliselt suur lind.

Kuidas sai (surnud) lind täiesti kinnisesse vetsupaaki? Et ta ise sinna lendas on välistatud, väljast on luugi peal tuuletõkke plaat, siis kile, mille peal on kõvasti liiva ning siis veelkord teine raske suur luuk. Vetsust seest oleks ta pidanud peale seda, kui kuidagi majja lendas üles tõstma vetsupoti kaane ning punni eest ära tõmbama ning sisse lendama potist. Ei ole väga võimalik.

Teooria number üks on see, et ta lendas sisse vetsukorstnast. See on raske, kuna korstna läbimõõt on ca 15 cm ning korstnalt on müts peas ning korsten on suhteliselt pikk katusest välja (paagini ca 4m), aga on mingi võimalus, et ta korstna otsa ja mütsi vahelt lendas sisse ja siis kukkus alla. Aga kuna lind oli nagu täiskasvanud paks kuldnokk või harakas, siis ta väga seda sisselendamist ja kukkumist ette võtta oma mõõtude pärast ei saanud.

Teine teooria on palju huvitavam ja sotsiaalsem. Meil on juulis külas käinud arvestatav hulk lapsi. Nähtavasti neist üks punt lapsi leidis surnud linnu. Aga mida sa teed esemetega/asjadega, millest sa tahad täiesti lahti saada? Sa lased nad vetsupotist alla ja nad ongi igaveseks kadunud. Ega laps(emõistus) saa aru, et kuivkäimla kaudu ei kao esemed teadmatusse. Ma arvan, et see on fantaasiamaa, et mida kõike võivad lapsed vetsupottidest alla lasta. Ega ma seda välja selgitama ei hakka, et kas keegi viskas surnud linnu vetsupotti, sest pole mul selle teadmisega midagi peale hakata, kuid mulle meeldib mõelda, et laps siiralt tahtis linnulaiba kaotada ära. Jäädavalt.

Minu päevatöö oli täna loomulikult õnneliku lõpuga. Astustin ühe kalossiga ühte virtsaauku. Hüppasin siis kohe tiiki ja saunas nühkisin hiljem seda jalga nagu katkukollet. Homme ostan Valga Magasini poest uued kalossid. Ja siis täna lõunaks sõin keedetud ube ja lugesin litaka Houellebecqi. Milline eksistentsi õrnus.

4. august 2015
Kui ma täna hommikul kell 6.50 majast välja astusin, siis oli tiigi ääres must-toonekurg. Ma võin muidugi eksida, aga ta oli liiga tume, et olla haigur või sookurg. Täitsa must lind valge kõhu ja punase nokaga. See on suurepärane ürglooduse tüüp. Ta elab ainult põlismetsas ning siis augusti algul hakkavad pojad pesast välja lendama ja ringe tegema ning iseseisvuvad. Musti-toonekurgi on vist Lätis mitmeid kordi rohkem kui Eestis. Eks neil on seal Koiva/Gauja jõe ääres ürgses paksus padrikus hea pesitseda. Lugesin netist, et must-toonekurg on üks liike, kes on siin kauem pesitsenud kui soome-ugrilased. Igatahes tänase lummava kohtumise põlisasukaga (istus lind aurava tiigi ja aurava heinamaa sees) lõpetas iiri setter. Miia märkas ja sõimas linnul niimoodi näo täis, et mida sina üldse siit tahad ja kes sina üldse selline oled. Lind tõusis lendu ja mul ei jäänud muud üle, kui öelda Miiale kurvalt "Tubli, tubli, valva, valva"

Heinaaeg läbi. Pärnaõite aeg lõppemas. Mustika aeg käib!



Maal on suvel elu kiire ja kirev. Heinad on lakas, siin alguses oli pilt heinateo algusest, kui Sulev polnud veel oma koormatega saabunud, nüüd on lakk poolenisti heina täis ja eks näis palju jagub talvel.


Aga lakka hakkavad nüüd järjest jõudma ka vihad kitsedele talveks. Esimesed vihad läksid lakka peale seda, kui pärnaõied said nopitud. Nimelt on meil maja kõrval üks maailmatuma suur kultuurpärnaõis ning on hädavajalik igal aastal mõni oks maha saagida, et maja trepile ka veidikenegi valgust tuleks. Nüüd kitsedega on nendel okstel ka loomulikult teine väga oluline funktsioon. Kuivanud lehevihad annavad talvel kitsedele energiat ja jõudu.



Aga pärnaõite noppimine on naks, naks, naks, naks. Kuna ilmad olid vahepeal vihmalembesed, siis sai noppimist tehtud teisel korrusel.


Ja metsast tulevad teated, et mustikaid on palju.



Ja Teele marineeris küüslauguvarsi vürtsikas võtmes. Esimest korda. Elame, näeme ja maitseme.



Ja vahepeal sai heinateo vahele maitstud ka kääritud kasemahla. Seda traditsioonilist suvejooki.


Tõmbab kuivava suu ja kuuma keha kenasti hetkega balansi, aga nähtavasit linnahipsteril võtaks ka sama kiiresti kõhu lahti. Nähtavasti ei vasta mitte ühelegi veterinaar- või toiduameti vms nõudele karastusjoogist. Aga mida kauem see kasemahlake keldris seisab, seda parema joogi saab.


Ja ammu pole ka kitsedest pilte pannud. Palun väga. Näiteks härra Hummelsi passipilt.


Ja ka õekesed Kira ja Sonja. Pahandused püksis.


Suvel hakkad maal hommikul tohkeldama ning ongi korraga õhtu käes. See on ikka uskumatu, et kuidas aeg lendab. Vanainimese jutt. Aga eks aeg lendab siis, kui päev on huvitav.

Heinad lakka vol2

Kui esimesest suuremast heina saabumisest jäime ootamatult ilma, siis teine kord olime kodus ja olime valmis. Järgnevalt on jäädvustatud see hetk, kui heinakoorem tuleb õuele. 


Kitseaed lahti ning õhtusel tunnil sai järelhaagis pargitud laka alla. Suleviga võtsime koormarihmad maha ning ajasime ikka ka törts maajuttu.



Heina ülesviskamine jäi hommikusse. See on lõbus tegevus, see heina kuhjast lakka panek. Pead kuhjas paremale ja vasakule muutma positsiooni, et heina kätte saada ning hopsti-hopsti see lendaks lakka. Mart kuhja otsas, Teele lakas vastu võtmas.




Ja väiksema konstruktsiooniga sai heina toodud ka oma metsa lähedalt. Igal kärul ja igal mehel heinaveo konstruktsioon vastavalt maaelu erudeeritusele.



Igatahes, kui nüüd annab ilma suurde sadude vahele, siis saab ka ristikut rõuku panna. Tegin valmis rõuguredeli prototüübi.


Ja vahepeal tõstame heina lakas kokku ning viskame peoga soola vahele. Meil on nüüd kaks viiekümnekilost soolakotti.

Juuli on megakiire aeg maal. Ühtepidi mõnus, teistpidi peabki harjuma mõttega, et kõiki töid ei jõuagi teha. Muist jääb sügisesse.

Kaks elu jaatavat stseeni, millest teisest me jäime kahjuks ilma

STSEEN1
On juuni keskpaik. Pühapäev. Meil on maal ehitusmehed ja mõned sugulased on õue peal. Pikutan toas keset päeva, sest kirjatöö on teinud pea paksuks. Abikaasa pistab pea ukse vahelt sisse:

"Tule õue, üks mees tuli hoovi peale ja tahab kitsedele heina tuua. Tule kohe, ta tahab suhelda."

Lähen õue. Kitsede juurest leian väikese mehe.

"Ma olen Hundi-Sulev, sinu vanaisa Kase Mart oli mul väga hea sõber."

Ma pole Hundi-Sulevit varem elus näinud, minu vanaisa suri 19 aastat tagasi. Kiire arvutus ütleb, et Hundi-Sulev on nähtavasti ca 80+ või rohkem aastat vana.

"Tead mul on see, et ma niitsin vikatiga heina. Nii umbes tonn heina. Juuutubes on ka videod kuidas vikatiga saab kiiremini niita kui trimmeriga. Ilus peenike hein on, ma panin kokku, kuivatasin, see sobiks talveks kitsedele."

Uudis meie kitsedest on levinud külas. See on sündmus.

"Kas sul on järelkäru?" küsib Sulev.

"Meil ei ole järelkäru, aga kui bussi tagant tühjaks teeeme, siis saaksime sellega ära tuua."

"Ei, bussiga ei too, see on liiga suur tüli. Hea küll, ma ehitan ise järelkäru ning toon mõni päev ära."

"Ma tulen appi peale panema heina sinu juures või siis appi ehitama."

"Ei ole vaja, ma saan naisterahvaga hakkama, hea küll."

Sulev küsib veel igaks juhuks minu numbri, siis paneb oma vanale Audile hääled sisse ja ongi läinud.

STSEEN2
Möödub paar vihmast nädalat, mil halva ilma tõttu Sulevit ei tule. Eile saabus maale Teele õde koos teise klassi lõpetanud tütre ja tütre sõbrannaga. Tüdrukud peale kanade ja kitsede esmast vaatamist, panid päästevestid selga ning mässasid jäägitult kummirõngaga tiigi juures. Päästevestid olid nii olulised elemendid, et nendega mindi isegi tuppa lauda sööma. Lapsed maal värk.


Igatahes olen ma siis olnud kuu aega maal ning koos abikaasa ja koertega stardime eile õhtul mõneks päevaks Tallinna.

Oleme pool tundi teel olnud, jõuame ca Tõrvasse, kui tuleb kõne tundmatult numbrilt ja räägib Sulevi proua:

"Olete kodus jah, me oleme siin teie heki taga, toome kitsekestele heina."

Järgnev jutt/tegevus on suures osas kirja pandud hiljem telefoni teel edastatud kirjelduste järgi.

Hoovile sõidab vana audi, mille taha on ehitatud järelhaagis, mille peal asetsev heinakuhi on sama suur kui linnaliini buss. Sulev keeldub heina maha asetamast, kuna see on nii kuiv, nõuab võimalust hein laka peale visata. Helistame naabripoisi appi. Kuniks käib meeskonna komplekteerimine, on Sulevi proua kitsede juures ning hakkab kitsede keeles häälitsema. Tänu sellele on ta esimene inimene, keda meie sikk Hummels lubab endale pai teha. Naabripoiss ja Sulev eemaldavad kitseaedikust lõigu laudu, võtavad lakaluugi vanadest laudadest lahti suuremaks ning lapsed vahetavad päästevestid öösärkide-tuduriiete(?!) vastu ning Sulev, Sulevi proua ning tüdrukud ronivad lakka. Naabripoiss hakkab heina alt üles viskama, lapsed võtavad vastu, Sulev tõstab lakas heina edasi, proua viskab heinale soola. Teele õde koordineerib kõike seda tegevust. Rõõmsad emotsioonid löövad üle pea ning inimesed sõbrunevad hetkega. 45 minutiga on tonn heina lakka visatud ja talveks soolaga kihiti ära pandud.

Igatahes, maal elu käib ja rõõmustab! Maal elavad head inimesed!

KANAD MUNEVAD JA TEISI HETKI VIIMASEST NÄDALAST

Jaanipäev(ad) on peetud. Külalised on käinud. Kanad hakkasid munele. Esimesed kaks muna leidsime Kanaelu pesadest 20. juuni hommikul ning see hetk jäi ka fotole.


Munade ootamise ja pesast välja võtmise annab kõige paremini edasi vast see kirjeldus 22. juuni varahommikust:
Teine päev kanad munevad. Kanad munevad hommikul vahemikus kell 8-10. Kanaelu ja munemine on vist lastele/noortele meeletu külgetõmbejõuga. Noorem koer Puntsel ammu hüpnoosi all, et peab kanasid passima. Aga kanamuna tahtis hommikul pesast avastada ka meil külas olev kolmanda klassi tüdruk Liisa. Liisa ootas mind köögis juba kell pool kuus hommikul, et saaks minna kanamune pesast avastama. Ja siis hommikul kell 7, kui kanade maja avasin, siis olid pesad veel tühjad ja siis me käisime iga 20 minuti tagant piilumas, aga nägime kogu aeg, et mõni kana istub pesal ja ei teinud pesaluuki lahti ja siis vahetult enne kümmet ronisid kõik kuus kana välja ja siis sabaki justkui eriüksus avasime pesaluugi. Ja palun väga. Ühes pesas kolm muna ja teises veel üks. Palun väga emotsionaalne mäng. Munajaht.
Munade võtmine pesast on veidi nagu kalalkäik. See ootamine ja ärevus, et kas saaki tuleb. Aga munadega on asi palju lihtsam, peaaegu alati saaki tuleb. Meil on 6 kana ning iga päev saame 5 muna. Üks muna on pesas varahommikul ning kella 11-ks lisandub veel neli muna.

Ka teine korrus sai valmis nii, et seal saab magada. Veel on vaja elekter paika seada ja küljeseinad teist korda üle värvida jms. Aga mõnus suur tühi ruum on. Igatahes esimesed, kes teisel korrusel magasid olin ikka meie (Teele ja Mart) ise ning sellest õhtust on selline meeleolu foto pealkirjaga: "Esimest korda Kalde talu ajaloos magatakse II korrusel #headööd #esimestkorda #kaldetalu"


Siia ka üks põranda lihvimise foto, mis tehtud paar nädalat varem. Peale lihvimist sai põrand leelist ning siis õliga üle tehtud. Otsaseinad pole põletatud, vaid lihvitud vanast välislaudisest.


Kitsedele valmis uus väliköök ehk katusealune. Saavad õues mugistada head paremat.




Talu elab veel rohkem, kui on külalisi. Igaüks asjatab. Tegutsetakse. Taluõuel peab suvel rahvast olema. Aga nüüd ootavad peenrad rohimist, kirjatööd tegemist ning vikatiga mahaniidetud hein kaarutamist.

MEIE LOOMADE NIMED

Nimi on äärmiselt oluline osa tegelase eksistentsist. Seda ei tasu alahinnata ühegi olevuse puhul. Ei inimese ega looma. Iga nimega kaasneb lugu, mis kleepub karakteri külge ning saadab teda kogu elu. Järgnevalt seletame lahti meie loomade nimed. Koerad ja kitsed.

Printsess Miia

Miia on printsess. Ta on linnapreili, aga temas on välja arenenud metsikult tundlik haistmine ning jahikirg võtab linnapreilist lainetena võimust. Ja kui jahikirg peale tuleb ning (pardi)lõhn ninna lööb, siis ei suuda Miia paigal seista, siis ta muutub iseenda jaoks kontrollimatuks. Iiri setter on koeratõug, kes võtab lõhnu õhust, seega on see siiski päris müstiline vaatepilt, et kuidas on võimalik õhust hiiri nii täpselt tajuda.


Maailma suurim sõber Puntsel

Puntsel on koer, kes pole küll hea jahimees, aga ta elaks looduse keskel. Maakoer. Kord nägi Tallinnas tramm, sai šoki. Puntslile ei meeldi linnad. Kui Puntsel looduses jookseb, siis ei jõua talle keegi järgi, tal on suured käpad ja suur süda. Nii füüsiliselt suur süda (meeletu rind, pumpab lihastesse verd tempokalt peale) kui ka hingeliselt suur süda (armastab kõiki olevusi). Loomulikult on Puntsel ettevaatamatu uljaspea, temaga juhtub. Nime "Puntsel" kirjapilt on kokkusattumus, juhuslikult tekkinud. Iseloomustab tüüpi hästi.

Lisaks sõprade otsimisele meeldib Puntslil loomulikult lösutada ja kaisus magada. Siin näiteks üks tema lemmiktegevusi. Tärkaval heinamaal olesklemine.


Kõige suurem kaelkirjak Frau

Kitsede juhtkits ning ka kõige vanem ja kõige suurem kits on Frau. Tal suu kogu aeg matsub ja pea tõuseb alati hästi kiiresti kuskilt suunast, kui lähened aedikule. Veel parem, kui lähened aedikule toiduga. Naiskitsede nimed pidid algul olema maailma supermodellide nimed, aga kuna ikkagi meie kitsed on puhastverd sakslased, siis tundus paslik teha lahti saksa telesarja "Kirgede torm" tegelaskujude ja näitlejate nimistu ning sealt tuletada naisterahvaste nimed.


Vaikne Sonja

Sonja on pelglik, tema ennast puudutada inimesel (veel) ei lase. Aga ta on tragi kits. Talle meeldib ronida. Kõigile kitsedele meeldib, aga Sonja on sellega silma jäänud.


Kaunitar Kira

Loomulikult on kõik kitsed meil kaunitarid. Aga mõni kits võib kanda ka lisakomplimenti ilu suhtes. Kira ja Sonja on õed.

Meesterahvas Hummels


Kui Hummels meile saabus, siis oli ta äärmiselt pelglik meesterahvas. Nüüd juba julgem. Jalutab juba Frauga nagu noorpaar ringi. Varsti on Hummelsil aeg üksi elama kolida. Hummelsi nimi on pärit Borussia Dortmundi ja Saksamaa koondise jalgpallurilt Mats Hummelsilt. Kaitses stiilne ja kõva!

Igatahes saavad meie loomad omavahel hästi läbi. Isegi Miia on võtnud kitsed omaks ning tahab neid lakkuda ning kaitseb neid Puntsli aiataguse maradööritsemise eest.

Lisaks loomadele on uued tulijad sel aastal ka maasikad. Neli erinevat sorti katsetamiseks, hetkel tundub, et katsetamine läheb päris hästi. Taimed kasvavad, eks näis kas ja palju sel aastal saaki saab.


Ja kogu õu on kogu aeg õunapuu lõhna täis. Õunu tuleb sel aastal tõesti palju. Ka sirelid lõhnavad metsikult tugevalt.



MÕNI PÄEV ON KURVEM

See kurvem päev oli eile. Meie kitsetalledest noorim Uta lahkus kuldsematele kitsetallede maale. Lahkamise tulemusel selgus, et maokeerd ja äge soolepõletik. Nelja ülejäänud kitsega on kõik korras. Uta oli teistest väiksem ja elul oli temaga kahjuks karm stsenaarium.

Täna läheme juba oma eluga edasi. Aga lihtsalt asjad päris nii ei käi nagu vanasti, kui vanaisa mattis talus surnud loomad metsa või põletas ise ära. Kuna Uta oli tõuloom, kes PRIA-s arvel ja järelvalve all, siis läheb tema korjus Väike-Maarja loomsete jäätmete tehasesse.

Elu maal on kaunis ja karm ning oleme kitsetalle kaotusest üle. Eks loomulikult karja suurendamisega läheb meil aega, aga meie mõte on see, et teisi kitsi peale tõukitsede oma karja ei too. Maaelu ja kitsekasvastus ei ole sprint ja nii on ka igast kurvast loost palju õppida.

Igatahes on ilm meil siin ilus, maasikataimed on läinud kenasti kasvama, õunapuud õitsevad. Head lendlemist Uta hing, lähedale jääd sa ikkagi. Jätkame formaadis 2-2-4. Teele ja Mart. Miia ja Puntsel. Frau, Sonja, Kira ja Hummels. Eks kitsede nimede päritolu kirjutame teinekord lahti. Kuigi jah, vähemalt siku (meeskits) nimi ja päritolu on jalkasõpradele koheselt äratuntav.


HOMMIK, PART, METS, MESSI JA PIRLO

On varahommik. Aega kirjutada. Väljas sajab vihma. Joon köögis kohvi pool kuus hommikul, näen aknast tiigi peal parti. Koerad põõnutavad koridoris. Paari tunni pärast, kui Miia ja Puntsel lähevad oma hommikusele ringile, siis aetakse part tiigi pealt ära. Aknast vaadates tunneb see part end päris bossina. Kui ta siia tiigi peale sünnitab pojad mõnel ööl, siis läheb asi käest ära.

Eile tegin metsas aiaposte ning vinnasin postid koju. 2,5 meetrit pikad ning ca 15-20 cm läbimõõduga ja jõudsin koju vinnata 22 posti. Kuusest ja männist. Saetöö mulle loomulikult väga meeldib. Aga üle põllu käsikäruga postide koju vinnamine mitte nii väga. Aga korraliku traktori jaoks veel finantsi pole ning halba traktorit pole mõtet osta, ma ei ole mehaanik.

Eile sadas ka vihma ning metsaalune oli veidi märg, seega tegin vea, kui läksin alguses metsa kalossides. Jalad lõunaks märjad. Aga lõuna ajal peab nagunii tegema töös alati pausi. Peab istuma kööki maha ja sööma sooja toitu. Teele tegi üleeile õhtul suure potitäie lambaribi-oblika-suppi. Toitev.

See part on endiselt tiigi peal, see tiik on vist talle kõigi mugavustega Mustamäe kahetoaline korter. Vaatasin just netist ära ka eilse Barcelona - Bayerni mängu video, Messi on ka seal Nou Campi staadionil nagu omas kodus. Boateng jääb nüüd igaveseks jalgpalli ajalukku ja internetimeemidesse mehena, kelle Messi haledalt kukutas. Karm. Aga ma loodan, et Meistrite Liiga finaalis 2015 kohtuvad Juventus ja Barca ning Pirlo lööb karistuslöögist võiduvärava. Pirlo on veiniistanduste mees, stiilne maamees.

KALALEMINEK POLE KOHUSTUS

Vägisi ei saa maal enda meelt lahutada. Ehk vägisi ei saa hommikul kalale minna. Vägisi ei tule kohe kindlasti ühtegi kala. Ehk kui ärkad hommikul küll vara, aga ei viitsi kohvi ärajoomisega kiirustada ning tahad internetist vaadata eile maailmas toimunud jalkamängude väravaid ja tahad lugeda ka veidi raamatut, siis pole mõtet kalale minna. Pealegi on ka ettevalmistused kalale minekuks tegemata. Ehk ussid peaksid olema eile valmis korjatud ning õnged üle vaadatud jne jne. Mõnikord on parem juua aeglaselt kohvi, teha pliidi alla rahulikult tuld ja teha rahulikult praemuna ja sööta koertel kõht täis ja vaadata kuidas nad siis peale väikest õueringi uuesti norskama hakkavad. Kalad ma tulen varsti, võtke täna rahulikult!