Uus mets ja vana mets ja lume saabumine


November lipsas mööda, tegevusi oli palju, siin nüüd mõned. Tegelikult on soe november ka hea kuu, saab siis toimetusi teha, milleks pole varem aasta jooksul mahti olnud.

Noor mets


Sel aastal pole olnud aega metsaga väga tegeleda. Aga ega see pole ka väga lihtne, sest kuna aasta on vesine, siis jala eelmise aastal istutatud metsani jõudmine on juba paras seiklus. Igatahes on nüüd käsil noorte kuuskede võsast välja trimmerdamine, kõike pole jõudnud veel, aga see võsa trimmerdamine kuusetaimede ümbert on mõnus töö. Lood korrektsust ning samas jääb kõik ikkagi natuke kaootiline.


Metsas on ilusad värvid ja tõime osa seda punast ka tuppa.






Vana mets



Eks igal aastal rebib siin vanemas metsaosas tuul puid koos juurtega välja, loomulikult polnud ka see suvi erand. See on selline metsik ja valus ilu. Aga vaja talvel hakata järgmiste talvede kütet tegema, eks võtamegi need pikali langenud puud ette ja osad jätame ka putukatele järada.





Samas on see imeilus mängumaa. Koertele ja lastele onnide ehitamiseks ja hullamiseks mõeldud. Loomulikult me Puntsel ja Miia sügavalt hindavad selliseid päevi, kui sellises metsas saab hullata.



Aga muidu metsa ääres võib kohata ka üht väikest punast pampu, kes lumises kohas, kuhu päike pea kunagi ei paista, istub ja mõtiskleb elu üle.





Kitsed ja kanad eeltalvel




Kanad on sellised, et kui ilm on veits kehvem, siis nad tihtilugu ei tulegi õue või pistavad pea välja ainult mõneks kiireks ronimiseks või saputuseks. Kanad põhitegevus on laudas ringi tuusamine.



Aga kitsedele jälle meeldib pea igasuguse ilmaga õues olla. Nende jaoks pole veel ilmad sugugi liiga külmad ja kui on mõningane katus peakohal, siis õuesöödakünad on nende teema.

Teele talitab


Juhtus nii, et Mart käis korraks paariks päevaks pealinnas ja siis läks Hummels oma boksi kinni, sest tema soov teha pahandust on nii suur, et temaga väga hea asju ajada ei ole. Hummels on siuke väsimatu mees, et paar päeva puhkus ei tee talle paha.


Elu laudas on nii, et kui tuleb uus heinalaar, siis on kohe kõik kanad ka platsis. Aga värk on selles, et Hummels kuidagi tõmbab kanu enda juurde munema. Et juba suvel mõned kanad munesid poisude õueaedikusse, siis nüüd on ka nii, et kui Hummels on sõimes kinni, siis mõned kanad lähevad tema juurde tagumiku toetamise kohta otsima. Meil on kuri kahtlus, et Hummelsi kaelamusklid ongi sellepärast nii tugevad, et ta sööb tooreid mune.


Curry oma pruutidega on mõnusalt selline omamoodi poiss. Paaritushooaja alguses ta ulgus ja laulis, siis nüüd on kõik maha rahunenud. Elavad sellist argist elus. Eriti mõnus on elu siis, kui heina seest tuleb välja mõni lopsakam suvine vars.



Kuna motoplokk Edward on talvepuhkusel, siis hetkel käib heina sõimedesse paigutamine kas sülega või siis käsikäruga.


Ja kui siis käsikäruga Bastiani ja tema bande ligidale saabuda, siis loomulikult hakkavad pead kerkima, et ollalaa nosimine tuleb.




Aga muidu poisude vaheaedikutega on nii kindlustatud, et kellelgi poleks võimalust uksi liialt avada. See lip-lapi peal kiirkorras kindlustamine on jah siuke sama teema nagu vanasti mu vanaisa ehitas ka. Aga olgu pulkasid parem rohkem ja kindlamalt, kui jätta midagi juhuse hooleks.


Detsembri algus


See on justkui tellitud, et tuli maha suurem kohev lumi, kui algas jõulukuu. Eks sellest jõulukuu virr-varrist ongi kõige parem osa ehtne lumi ning kuuseoksad. Arvata on, et varsti teeme ka piparkooke.


Igatahes Teele ja anna esimese advendi puhul valmistasid kaunistusi. Mahakukkunud puude oksad toodi tuppa ning välja otsiti vanaema pits ja vilt.



Kena detsembrit kõigile!

Pilte ja lugusid aprillist 2017

Hetkel sajab lumevihma ning siin mõned fotod ja lood. Õues käivad suuremad projektid ning tegelikult on talledega tegelemine, kitsede lüpsmine ning juustu tegemine üks täistöökoht läbi märtsi ja aprilli. Lisaks nõuab muidugi meie rõõmupall tuus Annakas oma aja. Ei, see pole vingumine, pigem oma rõõmude loendamine ning väike vabandus, et miks poel vahepeal postitanud. Elagu, tegusad päevad tohutute tegelastega!

Lukas, kõige noorem tüüp meil


Lukas, Mona poeg, sündis 28. märtsil ja see oli siis meie talu 2017 poegimiste lõpp. 7 tüdrukut ja 6 poissi. Poistest viis on hetkel broneeritud uutesse kodudesse, tüdrukud jätame endale. Lukase nimi loomulikult tuli Saksamaa ekskoondise mängija Lukas Podolski pealt.

Prince David otsib kodu / Täiendus: Prince Davidil kodu olemas!


Noor sikk, kellel hetkel veel ei ole uut kodu on sihvaka rühiga Prince David. Ta on hakkaja, sotsiaalselt nii inimeste kui teiste loomadega hästi suhtlev poiss. Me pühendame väga palju aega oma talledele, seega kitsepidaja, kel pole veel sügiseks sikku karjas, siis palun võta ühendust kaseteele@gmail.com või helista Teelel 56 673 357.



Heas mõttes anarhia laut




Aga muidu loomulikult kasvavad, hüppavad, möllavad meie talled nii nagu heaks arvavad. Natuke on meil laut hetkel anarhia riik, pole sel aastal lapsi emade juurest ära võtnud, kes annab piima lastele, see annab. Neli korda päevas saavad talled ka lüpsiämbrist suu piimaseks.



Aga eks see ema armastus on siuke asi, mis on nagu kahepoolne. Ema armastab ja laps armastab ema. Mamma Fraul on nüüd tütreke Klaara. Kindluse mõtte siis tõi Mamma seekord ilmale täpselt iseenda koopia - kõrge puise isepäise tüdruku. See on suur armastus.


Igatahes, kui Mammat muidugi õigel hetkel lüpsile ei saa, siis nagu on ikka nagu "Mida on?" on võimeline ka lüpsiruumi ukse maha võtma.


Lüpsiruumi aknast avaneb anarhialauta teinekord vaade, kus on näha õige mitu pead.


Eks selle anarhia sees kitsekasvatuse seisukohalt teevad rõõmsaks kaks asja. Meie talled on suured ja tugevad, eriti suur on muidugi Mürakas, see 2. märtsil sündinud poiss on juba vaat, et emade mõõtu kahekuuselt. Teine asi, mis näitab, et oleme õigel teel, on see, et teise lüpsi Kira annab üle viie liitri piima päevas.


Kira on põhimõtte mutt ning oma kahele tütrele tissi ei anna. Eks Kira õde Sonja on sama piimakogusega kõrgliiga tegelane ja Mamma Frau on rohkem amatöör. Aga eks piimakogustest, rasvaprotsentidest ja muudest kitsekasvatuse parameetritest kirjutame teinekord, kui on pilt selgem ja talled enam ühegi ema alt ei joo. Kitsekasvatus pole sport, kuid omad positiivsed eesmärgid ja võidud peavad ka kitsekasvatuses olema.


Bastiani saabumine Andri-Peedo talust


Et meil sugupuud ei kattuks ning sügisel oleks igale tüdrukule poiss võtta, siis sel nädalal saabus meile Bastian. Nägime oma silmaga ära ka Missos valmiva kitsede suurlauda, põnev värk. Igatahes Bastian tuli meiega kaasa ja läks praegu tallede juurde elama. Hummelsi ja Curry juurde läheb ta vast ca kolme nädala pärast, niikaua sirgub noormees veel. Nimi Bastian on väga kindla viitega, eks paljud teavad, kes on spordis Bastian.


Suveköögi ehitus algab lammutusega

Suveköök peab juuli alguseks valmis olema, sellest rääkisin ka raadiointervjuus Taavi Libega. Igatahes kõigepealt on vaja keldri pealt ära lammutada vana eterniitkatusealune ning sellega saame ise hakkama.


Aga, kui tuua katusele lõunavõileivad, siis võib juhtuda, et vanade laudade vahele võib kinni jääda, kui käed on kinni.



Igatahes Annale loomasõpru ja uudistamist jätkub.




Metsik päevaraamat

Aga loomulikult ootame, et tahaksid endale "Metsikut päevaraamatut", loe lähemalt siit ja kirjuta julgesti martkase@gmail.com


Esimene trükk raamatuid sai aprilli keskel Tartu trükikojas meie minibussi laaditud ning sõitis koju ning läkitame neid hea meelega lugejatele pakiautomaati. Annale raamatute lugemine meeldib ning see raamat on paslik lugemine pea igaühele.

KUIDAS MA HOMMIKUL ÄRKASIN

Kui mina ja Mart mõlemad kodus oleme, siis üldjuhul käib lüpsmas Mart. Kuidagi on nii kujunenud. Kuna aga Mardil juhtus õnnetus ja üks käsi vajab puhkust, võtsin lüpsmise üle. Kui Mart on hommiku inimene, siis mina nii entusiastlikult hommikul kell 5.30 pigem ei ärkaks. Mart on sellest minu hommiku/õhtu sisemisest vastuolust vist aru saanud ja on nõus sellega, et Frau juurde minek hilineb 45 minutit. Mulle serveeritakse hommikukohv, mida naudin peaaegu silmad kinni. Siis panen mitu kihti riideid selga ja minek.

Kui ma toauksest olen õue astunud ja trepil seisan, siis on tegelikult see meeletu uni juba seljatatud. Ma olen hommikuti pigem aeglane ja seetõttu ma kõigepealt seisan trepi peal ja vaatan lauda poole. Ei liigu. Hingan külma õhku sisse ja passin. Praegu on hommikul pime. Vahel on tähed. Vahel ei ole. Mõnikord on kuu näha. Täna ei olnud. Laudast on kuulda kanade koogutamist. Kohati kukk annab endast märku. See trepil seisatamine on mõnus hetk, millest alates kogu protsess võtab väga mõnusa vungi üles ja teen asju väga hea meelega.


Igal talitajal on ka oma eripärad ja lähenemised asjale. Minuga saab iga hommik lauta kaasa väike Punn. Kuuldes, et ma köögis riidesse panen väriseb ja niuksub ta juba rõõmust koridoris. Tema kanad!


Kuna õues on külmaks läinud, peab loomade veed toast tooma. Selle tarvis on meil kaks kastekannu, mille panen toas sooja vett täis. Kitsedele meeldib meeletult soe, puhas vesi. Olen tähele pannud, et meie 28 kana ja kukk suudavad ära juua päevas sama palju vett kui 8 kitse. Seega üks kastekann kitsedele ja teine kanadele.



Kui ma lauta jõuan siis tervitab mind esimesena Frau. Kuna ma tulen veidi hiljem kui Mart, siis mind juba oodatakse. Samas tuju paistab olevat hea. Mulle tundub, et see veidi hilisem tulemine tegelikult meeldib Fraule. Siiski peab Frau veel veidi ootama, kuna kõigepealt talitan ma kanad ära.

Kanad on "hommikuinimesed". Nad on juba ammu end ukse juurde rivistanud. Kui hommiku krõbukaga nende boksi sisenen, on päris raske kõndida nii, pean vaatama, et kellelegi peale ei astuks. Ettevaatlikult, sulelised ümber jalgade liigun söögiga nende toidunõude poole. Mõni hilisem ärkaja, kes veel õrre peal virgumas muidugi kasutab olukorda ära ja lendab otse õrrelt käes olevasse kaussi. Siis tuleb võidelda selle eest, et lendav nahaal käes olevat ämbrit ümber ei ajaks.




Selleks ajaks, kui ma toiduga kanalasse jõuan on esimesed munad pesas. Enamus ootab aga munemist. Nüüd on aga juba Frau ka suhteliselt lüpsiootel. Ta oootab juba lüpsiruumi uksetaga.


Panen munad kanamaja peale ja lähen Frauga lüspiruumi. Lüps ei ole meie jaoks ainult piima kättesaamise koht. See on ka võimalus suhelda personaalselt loomaga ilma, et keegi teine loom segaks. Minujaoks on see ka aeg, kus saan ühte looma täpsemalt vaadelda tervise seisukohast. Kuidas on sõrgade, udarate olukord. Üldine toonus, karvaseisund, söögiisu, tuju. Kas on mingeid lööveid, marrastusi jne. See on oluline aeg selleks, et olla kursis karja tervisega. Lüpsipingil seistes saavad loomad sööki-maiust ja see annab võimaluse rahulikuks jälgimiseks. Loomulikult patsutan ja kallistan ka neid. Nüüd on lõplikult unustatud see hommikune raske ärkamine. Ja kui iga ärkamise juures olen mõelnud, et pärast lüpsi lähen uuesti magama siis selleks hetkeks olen kindel, et ma ei lähe kindlasti pärast lüpsi magama. Siiski, ei tohi nüüd liiga mõtesse oma une üle vajuda, lüpsta tuleb. Kui liiga kaua venitada siis mamma Frau võib saada pahuraks ja siis ta hakkab sarvedega vehkima. Õnneks on ta nii aeglane, et justkui aegluubis saab vaadata kuidas pea juhib sarvi alt ülespoole sinu suunas. Sul on piisavalt aega eest ära minna.


Lüpsile minemise järjekord on kitsedel suhteliselt paigas. Kui esimene peab kindlasti Frau olema, siis järgmiseks tulijaks on aja jooksul kujunenud Kira. Ta võtab asja rahulikult ja teeb hommikusi protseduure. Sööb heina ja vahele sügab jalgu. Kui Frau väljub lüpsiruumist, siis on ta koheselt platsis. Kolmandaks jääb meie piima superstaar Sonja!

Kogu selle aja on Puntsel laudas, kanamaja all olnud. Kui kanad oma söögi kätte said siis nende liikumine aktiviseerus ja see pakub Punnile tohutut huvi. Siblivad kanakesed naelutavad Puntsli tähelepanu ja ta unustab isegi tema kõrvale pugenud "kolmikute" kartmise. Tema kanad!


Kui ma laudast tagasi jõuan, siis on läinud valgemaks. Juba on natukene näha puude siluette. Päev võib alata!


Viimased ca kolm kuud olen Anna tõttu saanud oluliselt vähem õues liikuda kui tavaliselt. Seetõttu on see igapäevaste tegemiste sundvahetus väga mõnus ja vaheldust pakkuv. Kui tuppa jõuan on Anna ärganud ja käimas on isa-beebi hetked. Hakkame kõik koos hommikust sööma!


Puukuurist sai kitselaudake

Septembri ja oktoobri suurprojekt oli kitsede pinna laiendamine. Lauda kõrval oli vana puukuur, mis oli suures osas koli ja rämpsu täis. Kui asjad välja said, siis tuli ruum soojustada maja ehitusest üle jäänud materjaliga. Samuti tuli teha laudakese ette ka välisaedik ja söödaküna.

Porgandivõtt ning põllu hooaja lõpetamine



Aga porgandi võtsime ka ülesse. Porgand tahtis sel aastal kaua kasvada, siis kasvas suureks ka. Eriti priskeks tõmbasid kollased porgandid. Porgandi võtmise juures olid ametis loomulikult ka koerad. Pole mitte midagi paremat kui varastatud porgandi maitse.



Loomulikult ei ütle porgandi cigarillo ampsamisest ära ka Mamma Frau ja teised kitsed.



Üldiselt sai selleks hooajaks põllumaa lukku pandud. Uus hooaeg küüslaugu mahapanemisega alustatud ka, aga enam põllult sel aastal miskit võtta ei ole.


Kitselaudakese sisetööde lõpetamine


Panen kohe alguseks paar enne ja pärast vaadet, et milline nägi ruum välja sisetööde käigus ning siis, kui heina sisse tõime. Metsik ruumi ümbersünd see päris ei olnud, kuid ruum muutus päris soojaks ja õdusaks.






Kitselaudakese välistööd


Muidugi tuli kitsedele rajada ka aediku hoovipealne õueosa. Selleks sai edwardiga metsast ära toodud paar langenud kuuske, millest ühe tipu said kitsed maiustamiseks.


Ega see õuetöö muud polegi, kui postid niivõrd kõvasti ja sirgelt maasse kui võimalik. Postide külge siis servamata lauad aedikuks. Kui seda kõike tegin, siis loomulikult lauda tara tagant oli mul abis kogu aeg abimees Hummels.



Välisaediku söödaküna jaoks sai keldripealselt eterniite lahti kangutatud. See keldripealne läheb järgmisel aastal likvideerimisele, seega ettevaatav taaskasutus.



Juhtus nii, et sel ajal kui Mart õrnalt eterniite eemaldas, siis Puntsel oli ähmi täis ning koos Teelega leidsid keldripealselt kaks sooja kana muna. Pesade tegemise teema vastavalt inimeste tegevusele.


Kanade karjatamisega peab Punn kogu ametis olema, kanad teevad heinamaal ringe.



Välisaedikuks tõime natuke materjali saekaatrist, aga kus võimalik, siis teeme ikka taaskasutust. Naelte väljakangutamine on ka seltskondlik töö. Koos abimeestega sai välisaedikuga tehtud korralik lõpuspurt.





Loomade vedamine ja aediku avamine



Kui aed valmis laudakese ees, siis poiste aedikust tuli kõigepealt transportida kohale Curry.


Kui poiss kohal, siis Inkale ja Monale järgi ja Monn oli siuke vahva positiivne preili, et tema tuli ise, teda juba pole vaja süles tassida.







Pärast seda, kui loomad said uude aedikusse, toimus loomulikult ka traditsiooniline aediku avamine lastešampuse pauguga. Uus soe laudake on väärt ruumitäiendus. Ehitusobjektide avamine peab alati olema sündmus.



Sügis on meeldivalt kuiv olnud ning Anna Kase samuti tšillib kenasti õues.


Samuti oleme leidnud hetke katsetada kõva kitsejuustu valmistamist. Aga sellest juba teine kord, kui lisaks soolamisele on kerakesed vahatatult ka laagerdunud.






KOLMIKUD, SOOJA RUUMI EHITUS, SUGUMÖLL

Sügisel on tuuled ning lehed lendlevad ringi, aga meie ehitame, kasvame ning sõbrustame.


Kolmikud saabusid


Juba paar nädalat elavad meie juures Kolmikud. Nii kutsume oma kolme uut noorkitse, kes on pärit Üvasti talust. Liiguvad koos ning veel ei ole inimesega nõnda harjunud, et sülle roniks nagu meie kohalikud ärahellitatud karvikud. Kui Kolmikud saabusid, siis nad kirjutati koheselt sisse Mamma Frau kursustele ehk Frau hakkas nendega päevad läbi tegelema, suunama, et kuhu nad astuvad ja millal võivad lauta tulla jne.


Alguses tundus, et Frau poriseb ja ülbab Kolmikutega ainult, aga kui nüüd Kolmikud laudas söödasõime all Frau kaisus maguvad, siis selge on see, et Frau on õnnelik, et ta saab kellegagi tegeleda.



Kolmikud hakkavad piima andma järgmisel kevadel peale esmapoegimist nagu ka meie talled Inka ja Mona.




Uue laudaruumi ehitus



Vana puurkuuri tassisime siis mõnda aega tagasi kolast tühjaks ning nüüd oleme ehitanud seda puukuuri käepäraste vahenditega soojemaks. Seinad said nüüd valmis ehk puulaudist tihendatud, sinna peale seestpoolt jääkvineer, jääkvill ning vanad kapiuksed või OSB plaat. Ruum on nüüd päris soe, natuke veel tihendada ka katust ning õueaediku osa ka teha ning siis saavad ka poisid päris sügaval talvel jaanuaris, veebruaris soojas olla. Samuti saame seda lisaruumi kasutada kevadel poegimistel ajal soojema ruumina.


Ehitada aitab suure kirega loomulikult Puntsel. Tema ülesanne on kuurist vanu puujuppe õue peale laiali tassida. Teinekord on puujupp nii suur, et Punn peab manööverdama, et kuuri uksest üldse välja mahtuda. Töökas ja siiras koer.

Poisid ja tüdrukud


Ja siis äkki 3. oktoobril jõudiski kätte hetk, et peaks poisid ja tüdrukud kokku laskma. Tüdrukud kargasid nõnda palju üksteisele selga. Mõtlesime, et parem on aeg ära kasutada, kui oodata päris oktoobri lõpuni. Teatasin siis poistele sõnumi, et täna saate naistega kokku ja nagu näha, siis Hummels tegi siukeseid suuri silmi selle peale.


Oli see siis logistikaülesanne. Poisid kõigepealt eraldi aedikutesse ehk uks vahelt kinni ning siis Curry aedikusse kolisid Mona ja Inka sisse.


Siis tuli protsessi keerulisem osa, et Hummels tuli naistesse tuua ehk poiste aedikust vinnata Hummels lauta. Ega ta kuulab küll Mardi sõna, lihtsalt ta rihmast tuleb kõvasti kinni hoida.


Igatahes Hummels va sugutäkk aega ei raisanud vaid hakkas kohe naistega tegelema nagu meeshormoonide meistriklass.




Kõike seda jälgis ülevalt lakast kana. On üks kana, kellele meeldib mööda redelit üles ronida ja sealt alla vaadata.



Olukord Curry, Inka ja Mona juures on palju rahulikum. Nagu hästi kasvatatud lasteaed. Eks nüüd paari kuu pärast ultraheliga selgub kinnitus, et kas ja palju on kevadel tallesid oodata.



Anna uudistab maailma


Anna kasvab. Viskab sentimeetreid juurde ja on iga päevaga järjest rohkem ärkvel. Elab ellu sisse. Valvur Punn on muidugi kohe oma töökate käppadega lapse juures suur valvaja.


Päevad on aktiivsed ning nalja ja lugusid on meil siin kõvasti. Ka õunamahla tegime veel korra.


Ka juustu teeme pidevalt. Ka ahjus on nüüd üle päeva mõnusat suurte puude prõksumist. Aga samas saavad veel loomad ka ristikut matsutada.



Anna Kase sünd ja tohkeldused


29. augustil kell 10.24 laienes #kaldetalu koosseis. Tartus sündis Teele ja Mart Kase tütar Anna Kase. Tartu Ülikooli Kliinikumi prouad ja neiud kohtlesid meid väga hästi ning Anna Kase tundub end kodus tundvat mugavalt. Magab, sööb ja paar tundi päevas passib. Kõik õnnelikud ja tublid.


Vanast kuurist tuleb Curry, Mona, Inka häärber


Vahepeal vedasime sõnniku välja ning nüüd tegime ka vana kuuri kolast tühjaks. Õue peale kerkis suur asjade kuhi, mille nüüd ära sorteerime. Tööriistad ja väärtasjad lähevad garaaži, aga palju rämpsu läheb ka lõkkesse või prügisse. Asju ei saa inimesel liiga palju olla.



Muidugi siukese kola ringipaigutusele saab palju nalja ka, näiteks vana kapi tassimisest võib teha terve reportaaži.





Aga leidsime loomulikult ka igasuguseid vanu asju, millel on ajalooline väärtus.




Anna jalgrattad ja hipsteri jalgrattad

Ja tuli välja nii mõnigi väike jalgratas, mille Anna Kasele korda katsume teha.



Aga päevi ja sõite näinud vanad hipsterijalgrattad müüme maha. Need vajavad nokitsemist, aga nähtavasti saab kõigist asja. Kui sul on huvi nende rataste vastu, siis võta meiega ühendust, küsi täpsustavaid fotosid ja tee oma pakkumine. Kui läheb kaubaks, siis võime need sulle Tallinna või Tartu kohale ka tuua.



Kitsedele oksi ja maisi

Muidu kitsed söövad siis ikka värkset ristikut, kuiva heina ja metsast tulevad oksad.



Samuti oma metsikust maisipeenrast tuleb nüüd neile maisi. See on siuke kiire amps-karmauhh maius.







Ja Puntsel istub ikka tibude juures. Nädala pärast kolivad tibud kanadega kokku. Et hea sõber kukk saab veel prouasid juurde.



Elame kenasti omas rutiinis. Sügis tuleb kuivem ja rõõmus.



Augustisaak

Olid hullud vihmad ja palju pori. Õnneks nüüd on tõmmanud selgeks ja vast püsib nii. Tegutseme tohkeldades ning oma mõnusas rutiinis.


Lõke ja kitsede aedik


Kitsed saavad meil oksi ning oksade söömiseks ei ole nagu paremat süsteemi, et lõpuks pead need ikka ära põletama. Kitsed päris puitu ei söö, koort närivad küll. Kui oksad kuhjuvad liiga suureks, siis tuleb need aedikust välja tõsta ja põlema panna.



Ja kitsed oma aedikus nõgeseid jms ka ei söö, nii trimmerdan paar korda aastas platsi puhtaks ning siis saavad kitsed hullata.


Ja kui mina ronin ülesse laka peale, siis kitsed saadavad mind alati pilguga, sest nad teavad, et on võimalus, et ülevalt kukub vihtasid või kuiva heina.



Mänge leiutavad kitsed igapäevaselt. Näiteks võib olla õun tennispall, mida on hea edasi visata.


Aga loomulikult on kõige tähtsam mugistamine. Mamma Frau hoiab silma peal, et tütreke Mona ikkagi sööks.



Mona jalalihased hakkavad vaikselt meenutama olümpia tõstesportlaste figuuri. Samas pea on väike ning naeratus on ikka näol.



Curry elu koos direktoriga


Hummels on loomulikult õnnelik, et tal nüüd on õueaedikus kaaslane ja õueaedik on poole suurem kui varem. Aga loomulikult on Hummels väsimatu tüüp, kes kogu aeg tahab koerusi teha. Küll Curryt kõrvast sikutada, küll kamandada poissi, et nüüd läheme teise söödasõime juurde. Hummels on loomulikult armukade, kui keegi Curry rohkem pea alt sügamist saab või ainult Curryst tehakse pilti.




Vana puuriida lõpp ja #kukkonkohal


Kui lõke põles, siis oli vaja ära likvideerida üks vana puuriit, mis omadega läbi. Puuriida likvideerimise juures loomulikult on kohal kohe ka kukk oma kanadega.


Üleüldse, kus hoovi peal või aias midagi toimub, siis #kukkonkohal.





Puntsli uued tibud kasvavad


Teele tõi Tallinnast saabudes Äntust kaasa kuus uut tibu. Läksid õunapuuaeda elama kuuks nagu meil ikka tibud elavad ning loomulikult Puntsel vaatab neid päevad läbi. Kõik kordub.




Sibulavõtt




Kuivematel päevadel võtsime sibula ülesse. Saak normaalne, salatisibul väike, aga seda polnud aega ka rohida, see kasvas nagu kasvas.



Sibulavõtu võtsime ette loomulikult kogu kambaga. Ja kogu kambaga grillime ikka ka vortsikesi. Jätkugu ilmad ja teod.


Blogil aasta täis, kitsed õues, kukk mures valge kana pärast jms

Täna sai aasta täis, kui oleme aktiivselt oma metsikelu.ee blogi pidanud ja kommunikeerinud. Kevadtööd pressivad peale, kitsetalled kasvavad ning kitsejuustu katsetused jätkuvad. Kitsejuustust ja -võist kirjutame õige pea, aga siin siis kõik muu.

Kitsetalled õues




Kui kitsetalled õue tulevad, siis on see totaalne jõud. See on Borussia, see on energia, see on hüpe ja lust. Üks kolmest sikupoisist otsib endiselt endale uut kitsekarja, seega huvilistel palun kirjutada kaseteele@gmail.com.

Aga muidu on kõik kitsetited meil tublid. Kasvavad ja möllavad. Pole muud lisada, et tärkav eluhing on ilus vaatepilt. Siit näeb ka ühte videot.



Kevad


Kevad tähendab seda, et tiigis hakkavad möllama konnad. Konnad on ju iiri setterite lõbustuspark. Neid on vaja uurida, neid on vaja puurida. Varahommikuti ujub meie tiigi peal ringi veel ka üks pardipere, see on loomulikult iirikate jaoks suur skandaal, suur skandaal.



Kitsemammid on nüüd päeval tagaaias



Et kitselapsed saaksid olla lauda eesaias ning mammid taga, siis ehitasin vaheaia, mis tehtud kitsepoolt järatud kuusetüvedest ja ka söödaküna, mis mõeldud maaemandadatele. Kanad siis siiberdavad õues kahe aja vahel ja ükspäev jäi valge kana tagaeda ning kukk hakkas kohe muretsema, ega siis muud polnudki, kui aia otsa ja madam hüüetega ära kutsuda.


Põllutööd alanud


Esialgu läks maha varajne porgand ning varajane peet. Esialgu läksid need maha ikka kondijõul liivase savise maa sisse. Vaod tulid veits kõverad, aga mis tost. Igatahes veits nüüd vihma peale ja küll kasvavad.


Juustuköögis käivad ka katsetused muude tegemiste kõrval täie hooga ning loodevatasti saame varsti lugusid rääkida asjadest, mis meie arust on päris hea maitsega. Seniks lugege, kuidas meie toodangu uudiseid kuulda esimestena.

Ikka ilusat kevadet kõikjale Eestisse, Euroopasse ja üldse igale poole keerleva palli peale. Mart & Teele ja teised.




LAUDAS UUS VALGUS JA KA UUS RUUM. TEGIME KA PIPARKOOKE

Novembri teine pool oli ehituslikult tegus. Laudas said valmis piimaruumi seinad ning edukalt viisime lõpuks vahesadamasse projekti "Saagu lauta valgus!". Ja samas võib märgata jõulude lähenemist, Miia võtab männioksade vahel sisse järjest hõljuvamaid poose. Jõuluprintsess.



Piimaruumi ehitus


Kuigi kitsetallede sünnini ning kitsede Frau, Kira, Sonja lüpsi alguseni on kuid veel aega, siis otsustasime lüpsinurga lauta ära ehitada. Talvel suurema külmaga seda vast kanade suhtes ebamugav teha ning päris tallede sünnitamise ajaks ehitustöid lauta plaanida on halb.




Niisiis, kasutatud sai Valmiera Depo ehituspoest toodud OSB plaate, kohalikust saekaatrist kohale vinnatud prusse ning lavastuse "Eesti Ajalugu" pleksiklaase. Ruum lüpsmiseks peab olema puhas ning valgusküllane. Eraldatud laudamelust.


Ehitus muidu nagu algajal ehitusmehel ehitus ikka, kõigepealt võimalikult sirge ning tugev karkass, siis põrand, siis seinad ja siis uks. Uks sai ajalooline, see on köögi endise kapi uks, kuhu siseküljele aastakümneid kleebiti kalendreid ning tehti märkmeid. Väga kirju värk. Kahjuks kalendrid ja kõik muu paberi pidime turvakaalutlustel eemaldama. Need muidu eemaldatakse kitsede endi poolt.


Kuid töö käigus sai soetatud ka uus tööriist - tikksaag. Väga karm teema tõesti, nüüd saan lõigata ka pikalt detaile välja ning loodan, et sirged jooned tulevad ikkagi sirged.


Ja ehitusjärelvalve on meil tasemel. Frau uuris suure uudishimuga igat liigutus, mis ehitamisel tegin.


Igatahes on ruumis hea kindel hoida ka kanade sööki ning kitsede krõbukaid. Rullikute peal uks kinni ning sellest võluruumist tulevad siis kitsedele hommiku ja õhtu üllatused.

Jõuluprintsess ja kanade sõber ning piparkookide tegemine



Eks jõulud lähenevadki. Meie printsess Miia ei lase seda okste ilu mööda ning poseerib trepil. Ootab ja valvab.


Puntsel on neil hetkedel tavaliselt kuskil võsas peadpidi jauramas, tema ei poseeri, tal on väga palju teha kogu aeg. Käib nüüd Puntsel aeg-ajalt ka laudas oma kanade juures. See koer on kana hull. Kui tal oleks võimalik loosipakke teha, siis ta teeks eelkõige 12 kanale ja kukele.


Frau jälgib Puntslit laudas selja tagant, sarved laiali aetud, ta ei löö Puntslit, aga ta vahepeal ööritab nii Puntslile kui kanadale. Et te vaadake ette siin laudas, siin laudas olen mina emand ja põhimõtteliselt kuulavad kõik minu sõna.




Aga tegime piparkooke ka juba. Piparkoogitaigna saime ühelt kohalikult laadalt ühe proua käest. Milline vürtsine isetehtud tainas.



Vot sellest tulid meie puupliidi praeahjus õiged piparkoogid. Maitsvad, parajalt õhulised ning piparkookide tegemisel juures on äärmiselt tähtis teha piparkooke ka kogu sellest alast, mis jääb platele, kui tainast on kujud välja võetud. Siis saab sellise ilusa piparkoogi.


Elektrikute töö laudas ehk saagu valgus

Kul laudas sai valmis uus kinni nurgake, siis tulid ka elektrikud ning panid ülesse mõni aeg tagasi soetatud lambid.





Kui elekrikud tegid laudas tööd, siis kitsed oli õues ja siis see päev oli üks külmematest päevadest, aga ilus päev, nii naksatasitki värsket õhku ja oksi ja heina oma mänguväljaku otsast.




Ja õdusad päevad valguse käes


Aga nüüd olid tormised päevad. Kõvasti puhu tuul ja siis kitsed ei pistnud pead laudast väljagi, kuigi uks oli avatud. Neil on seal oma võlumaa. Oksad, valgus, kuivatatud ristik, õunad, krõbuskad kaks korda päevas. Elu on seltskondlik ja rõõmus.



HUMMELS LÄKS NAISTESSE


Hummels kolis oma õueaedikust kolme kitseneiu juurde. Otse öeldes, et paar nädalat tagasi oli Hummels nägus noor sikupoiss, nüüd on paras mölakas valmis. Kui võrrelda kolme kuu taguse kasvuga, kui Hummels tüdrukute juurest välja kolis, siis poiss on ilmselgelt ikka kasvanud.


Ja on maailmas mehi, kes kiitlevad oma kiimasusega vms, aga kõik inimesesoost mehed on võrreldes meie Hummelsiga amatöörid. Eks kitsetüdrukud tahavad paarituda ainult, kui neil indlemise tunne peale tuleb ja kui neil ei ole seda tunnet, siis nad ei taha, aga ega Hummels käib järgi ikka. Hummels on selles mõttes normaalne vend, et näärmed tal küll haisevad ja näeb nüüd välja ka nagu mölakas, aga kellelegi liiga ta ei tee. On sõbralik ja nägu naerul. Ootame kevadeks kitsetallesid ja kitsepiima.




Ühesõnaga, elavad meil nüüd kõik loomad laudas öösel kinnise ukse taga. Kanad oma toas ning kitsed vabalt. Kui mölakas kiusama hakkab, siis õed lähevad posti otsa ja ongi kõik.


Kitsede lemmikud on endiselt õhtused õunad, siin üks pulmatordi näide. Eks tort jaotatakse hetke pärast laiali, et kõik saaksid rahulikult süüa.


Hommikud algavad kuke kiremisega ning võidumunemisega. Paljud inimesed elasid Facebooki postituse peale kaasa valgele kanale. Ütleme nii, et vanemad mafioosokanad kiusavad uusi vähem. Elu kanatoas hakkab õnneks paika loksuma. Kui mafioosod lähevad liiga ülbeks, siis viskame nad ülesse õrrele eemale.


Kanad õues



Ilusatel sügispäevadel saavad kanad endisest sõnnikuluugist väljuda ka kitseaedikusse patseerima. Maailma avastama, mutukaid sööma ning end hunnikusse nühkima vastu maapinda. Tundub, et kukk hakkab oma karjaga ka järjest paremini sulanduma. Nii toas kui õues.




Piraadikoer heinapalli otsas


On äärmiselt ilus sügis. Vihma ei saja, päikest ja värve on küllaga. Puntsel loomulikult hingab ja naudib loodust ning Teelega ühel pikemal jalutuskäigul oli nõus hetkeks poseerima heinapalli otsas.


KANADE HERBAARIUM LAUDAS JA ISIKKOOSSEISU SUURENEMINE

Läheneb talv ning Kanaelu õunapuu õueaias hakkab kanadel ca kolme nädala pärast külm. Nii tuli lauta ehitada kanadele oma nurk. Laias laastus kindlus, et hoida eemal kõik talvel aktiveeruvad tuhkrud ja rebased. Samuti mitte vähemoluline pole soojus, sest kui siin lõunaosariigis külma lajatab, siis võib olla temperatuur mitu nädalat järjest sügavas miinuses. Igatahes, räägin kõigepealt siis lauda olukorrast ning siis ehitusetappides ning siis sissekolimisest.


Igatahes, muidu kuulub lauda teine pool kitsedele, kes enam ei ela oma tallesulus, aga kellele meeldib tallesulu otsas turnida. Nooremad õekesed on väga osavad. See on neile nagu tsirkus.



Lauda nurga kanade herbaariumiks ettevalmistus

Meie laut oli kunagi päris ammu puhas savihoone, aga siis hakkasid saviseinad pragunema ja vanaisa oma agronoomi ehitusmõistusega paikas neid ja muidugi jäid augud sisse. Nüüd õige ehitusmees Üllar paar nädalat tagasi oli meil külas ning paikas savimöksiga augud.



Igatahes mina siis võtsin üle. Ikka ehitusjääkidest ja lihtsalt jääkidest kombunnimine. Ainult võrku tuli kanade herbaariumiks juurde osta. Ukseks on üks vana saunauks, lauad on teiste ehitiste küljest või jäägid. Vineeritahvlid ostsid vanaema ja vanaisa ca 25 aastat tagasi, nüüd leidsid need rakendust.





Sõber Margus käis külas ning temaga kahekesi lükkasime tahvlid laeks.







Igatahes sai siis paari päevaga ruum valmis. Siis eile ka sisekujundasime. Põhiliseks kujunduselementideks said kitsede poolt koorest ärapuhastud oksad ning üks vana raamaturiiul.




Lehmapiim ostame nüüd sealt, kust tuleb kukk



Vaheloona see, et ostame nüüd ühelt naabritaadilt ja -memmelt ka lehmapiima. Ainuke lehm siin vast kümnete kilomeetrite raadiuses. Igatahes tuleb sealt perest ka meile lähipäevil kukk meie kanakarja ühtseks naiskonnaks sulandama. Aga sellest naiskonnast hetke pärast. Joome nüüd väga rammusat head piima.

Kanade arvu suurenemine


Tuppa kolimine tundus paslik hetk kanade arvu kahekordseks löömiseks. Käisime kanadel järgi Sangastes Metabo kastiga. Nagu meie 6 esimest väga tubli kana on pärit Äntu talus, siis nüüd ka need järgmised. Ainult selle vahega, et kui kevadel saabunud kanad on pruunikirjud, siis uued tulijad on mustad ja päriskirjud. On oodata erinevat värvi mune!



Uued kanad olid siis algul peale saabumist õues eraldi ning tegime kohustuslikud kanapildid ning kitsed ka uudistasid oma uusi kompanjone.



Kanaelu maja tirimine ja kanade integratsioon

Kanaelu põhimaja sai ka lauta tiritud, oli see vast paras tirimine. Igatahes nii sai lõplikult lauda parem külg (herbaarium+Kanaelu maja) kanadele valmis.



Nii võis alata integratsiooniprojekt 6+6. Uued ja vanad kanad said herbaariumis kokku. Ja loomulikult otsustas üks kana enne lauta minemist veits ka omaette aia peal istuda.


Said siis uued ja kevadised kanad herbaariumis kokku ja vanad kanad on nagu kamp maffiabosse, kes arvavad, et neil on õigusi rohkem ning patrullivad põrandat. Selleks ongi vaja kukke, et see asi ära lõpetada, meil on ju ikkagi kiusamisvaba laut.






Igatahes neljast pesast töötab kõige paremini ikka see üks Kanaelu maja pesa, kuhu kanad munesid juba varemgi. Igatahes ees ootab kuke saabumine ning lauda juurde õuejooksuaiaehitus, sest ilmad pole veel nii külmad, et ei saaks õues olla ning Kanaelu siseruumides on väljumiseks olemas lauda endine sõnnikuluuk.


Ainukene, kes kanade õunapuuaiast lauta kolimist läbi elab väga raskelt, on loomulikult Puntsel. Pole nagu tal põhjust enam lipata õunapuuaeda. Aga kui nüüd saan jooksuaediuku lauda juurde valmis, siis kindlasti jätan ka Puntslile vaatamis- ja valvamiskoha.

Igatahes, nüüd meil oma munade toodang kahekordistub. Oma muna on ikka oma muna. Ja kanade herbaarium on nagu teater. Inimestele, kitsedele, koertele.

LÕKE POLE AINULT ILU

Lõke puhastab. Vabastab vanadest asjadest. Teeb ruumi. Nädalavahetusel põletasime lauda vana sisu ning lakast ajasime vana heina alla. See oli teistpidi heinategemine. Aastakümneid tagasi on see hein käsitsi üles aetud ning nüüd ajasime käsitsi alla. Hein muutub seistes raskeks ja pudedaks. Suurem osa vanadest laudadest ja heinast kadus lõkkesse. Ilm on olnud ca 6 nädalat täpselt samasugune, loodus sel aastal lõunas üldse ei lähe edasi.


Aga loomulikult on vana heina peal ka niisama mõnus lösutada.

Ja lösutamine võib une peale ajada.

Igatahes, alati kui maal lõke põleb, siis lisaks praktilisele hävitustööle, annab lõke ka hingesooja. Lõke kuulub maa juurde. Praegu on lõket hea teha, maapind on veel märg ja olematu tärkamisega, ei mingit hirmu, et suureks paisuv tuli võiks kuhugi suunas putku panna. Praktiliste lõkete päevad.


SÕNNIKULUUK AVATUD

Jõudsime ca kell 16.30 maale, kohtumine teeehitajatega ning kasemahl puudest jooksma. Jah, ikka jookseb veel kasemahla ja hetkel jookseb sellise tempoga nagu sel aastal veel jooksnud pole. Maja juures saab kolmes puust ca 15 liitrit kolme tunniga, kuna täna jookseb vast öö läbi mahl tempokalt, siis võib-olla peab öösel käima puud läbi ja koguma anumasse, sest muidu ajab hommikuks üle.

Igatahes, kuna käsil on lauda puhastamine vanadest sulgudest, vanast sisust, siis alustasime seda juba täna ning milline ilus vaade avanes, kui vana sõnnikuluugi lahti saime. Viimati lendas siit sõnnik välja vast ca 21 aastat tagasi. Igatahes Puntsel hüppas sealt muidugi kohe välja ja pärast hüppas ka tagasi sisse ehk kui loodus on andnud sulle tugevad käpad, siis hüppamine on lõbu.

Igatahes, homme peab lauda seest tühjaks saama.

Ja see hetk, kui lähed kannuga puu juurde ning valad kannu värsket kasemahla täis, mis on parajalt külm ja parajalt magus ja paned selle lauale, see hetk on see hetk, kui saad aru, et nendel kahel õlul, mis on külmkapis, pole täna vähimatki võimalust, sest seda kasemahla on nõnda mõnus.

NB! Ja millised, tõesti millised olid pilved ja valgus, kui täna sõitsime siiapoole.