Augustisaak

Olid hullud vihmad ja palju pori. Õnneks nüüd on tõmmanud selgeks ja vast püsib nii. Tegutseme tohkeldades ning oma mõnusas rutiinis.


Lõke ja kitsede aedik


Kitsed saavad meil oksi ning oksade söömiseks ei ole nagu paremat süsteemi, et lõpuks pead need ikka ära põletama. Kitsed päris puitu ei söö, koort närivad küll. Kui oksad kuhjuvad liiga suureks, siis tuleb need aedikust välja tõsta ja põlema panna.



Ja kitsed oma aedikus nõgeseid jms ka ei söö, nii trimmerdan paar korda aastas platsi puhtaks ning siis saavad kitsed hullata.


Ja kui mina ronin ülesse laka peale, siis kitsed saadavad mind alati pilguga, sest nad teavad, et on võimalus, et ülevalt kukub vihtasid või kuiva heina.



Mänge leiutavad kitsed igapäevaselt. Näiteks võib olla õun tennispall, mida on hea edasi visata.


Aga loomulikult on kõige tähtsam mugistamine. Mamma Frau hoiab silma peal, et tütreke Mona ikkagi sööks.



Mona jalalihased hakkavad vaikselt meenutama olümpia tõstesportlaste figuuri. Samas pea on väike ning naeratus on ikka näol.



Curry elu koos direktoriga


Hummels on loomulikult õnnelik, et tal nüüd on õueaedikus kaaslane ja õueaedik on poole suurem kui varem. Aga loomulikult on Hummels väsimatu tüüp, kes kogu aeg tahab koerusi teha. Küll Curryt kõrvast sikutada, küll kamandada poissi, et nüüd läheme teise söödasõime juurde. Hummels on loomulikult armukade, kui keegi Curry rohkem pea alt sügamist saab või ainult Curryst tehakse pilti.




Vana puuriida lõpp ja #kukkonkohal


Kui lõke põles, siis oli vaja ära likvideerida üks vana puuriit, mis omadega läbi. Puuriida likvideerimise juures loomulikult on kohal kohe ka kukk oma kanadega.


Üleüldse, kus hoovi peal või aias midagi toimub, siis #kukkonkohal.





Puntsli uued tibud kasvavad


Teele tõi Tallinnast saabudes Äntust kaasa kuus uut tibu. Läksid õunapuuaeda elama kuuks nagu meil ikka tibud elavad ning loomulikult Puntsel vaatab neid päevad läbi. Kõik kordub.




Sibulavõtt




Kuivematel päevadel võtsime sibula ülesse. Saak normaalne, salatisibul väike, aga seda polnud aega ka rohida, see kasvas nagu kasvas.



Sibulavõtu võtsime ette loomulikult kogu kambaga. Ja kogu kambaga grillime ikka ka vortsikesi. Jätkugu ilmad ja teod.


KORILASE PÄEV


Eile oli siis nii. Ärkasin ülesse ca 6.30, lasin kanad välja, lugesin ca tund aega jaapani guru Fukuoka raamatut põllumajandusest, söögist, elust. Siis pärast seda tegin hommikupudru ning läksin innuga põllule, võtsin käsitsi ca 35 kilo kartulit. Samal ajal tegi Teele suvikõrvitsa-šokolaadikooki. Kook ehk magus on väga tähtis tegusatel päevadel maal, sest kook annab energiat.


Siis niitsin hoovi ära ja Teele juba korjas õunu, korjasime ubinaid eile õunupuude alt kaheks - punased ja peaaegu valmis õunad mahlateoks ja lihtsalt mahalangenud õunad kitsedele. Igatahes siis, kui hoov sai niidetud, siis riisusime muru/heina vahepealse värgi kokku ning kärutasime kitsedele ette. Neiud ehk Frau, Sonja, Kirja polnud sellest väga vaimustuses, nad on ristikuga niivõrd ärahellitatud. Aga sikk Hummels pistab kõik sisse, kõik.


Igatahes, siis korjasime õunu. Õunamahla aeg veel tuleb, aga tahtsime veidi mahla juba ära teha. Igatahes, siis kui õunad korjatud, siis Teele pesi õunu ja mina panin purustamiseks ja väntamiseks asjad valmis ja siis purustamise õunad ära. Siis oli kell saanud märkamatult ca neli pärastlõunal.

Igatahes, siis pressisime õuntest mahla välja. Tuletasime meelde nipid, trikid, ega see töö päris niisama ei käi, et robustselt väntad nagu hull. Kuidas paned puusa vastu konstruktsiooni, kuidas asetad lapid, kuidas paned lappide sisse nurgad möksi täis jne jine. Väntamise vahepeal pesi Teele purgid ära, purkidele lähevad uued kaaned, kaaned väga ei ole taaskasutatavad. Muidu võib tulla siider.


Ja mahlapressimisega paralleelselt hakkas Teele mahla kuumutama, jumala eest mitte keema laskma. Meil on olemas nüüd termomeeter, mis mõõdab vedeliku temperatuuri, sellega on lihtne. Ja siis Teele hõikas mulle jälle majaukselt mahlapressi suunas "Võib tulla keerama!", see tähendab, et läksin tuppa ja keerasin purkidel kaaned kinni ning asetasin nad palkamaja nurka rätiku peale pimedasse tagurpidi.

Mahl tehtud ca kell pool kaheksa said kitsed oma õunad, kanad olid oma head-paremat juba vahepeal saanud. Meil on väga tublid kanad, ikka kuus muna päevas ja kuus muna päevas ehk igaüks muneb. Koerad said ka süüa ikka ja jälle, ka nemad elavad töökaid päevi nii läbi, et väsivad ära.

Igatahes, ma siis pesin õhtul õues õunamahla tegemise instrumente, kui siis tulin tuppa ja Teele ladus lauale purke, ma mõtlesin, et mis nüüd. Kurgid ka. Abikaasa ütles mu imestunud pilgu peale, et aega juurde ei tule, homme uued tegemised. Õige suhtumine. Nimelt oli meil sauna nurgas suures vannis külmas vees kurke ja siis, et need saaks õhtul veel tehtud läks abikaasa tilli ja mustsõstralehti ja saunast kuivavat küüslauku haarama. Mina kaevasin mädarõigast välja ja tassisin kurgid kööki.

No vot, siis oligi nii, et panin ka kanad vahepeal kinni ning Teele oli jõudnud teha ka veiselihavokki värskete köögiviljadega. Oi meil on hea veiseliha paari kilomeetri kaugusest talust. Kohalik, väga kohalik toit. Sõime vokki siis Aktuaalse Kaamera esimese kümne minuti ajal ning siis asusime kurke purkidesse toppima. See ka vahva tegevus. Ikka tihedalt. Podises juba marinaadivedelik ka. Siis kulbiga marinaadivedelik purkidesse ning purkidele kaaned peale ning teistpidi palkmaja nurka pimedasse käterätiku peale.

Kui me magama läksime üheteist ajal, siis koerad juba ammu norskasid koridoris. Kui Miia norskab, siis on seda tuppa kuulda läbi palkseina. Suhtumine õige. Kui on juba magamine, siis olgu korralik põõnutamine. Just vast sellise õndsa tundega vajusime ka meie voodisse. Korilase august ja september on väga tihe aeg.