JUULIMÖLL

Juuli lendas mööda, nüüd sündmuste ülevaade kitsede ja inimeste elus.

Poisud kokku ühte pessa


Bastian elas poisude majas Curryst ja Hummelsist eraldi, aga koos on ju ikka huvitavam ning Basti oli siis kasvanud nõnda suureks, et läks meeste punti.


Alguses läksid Curry ja Bastian omavahel pukslema, aga siis pani direktor Hummels asjad paika. Curry lendas ühte nurka, Bastian teise nurka, direktor ei luba oma aedikus kakelda. Paar päeva hiljem olidki kõik maha rahunenud ning poisud magasid üksteise kaisus. Mehed on siin talus hästi õrna hingega.




Kosmodroomi avamine


Juulis sai valmis ka aedik kosmodroomi ümber. Kitsede kosmodroom on keldri pealt eemaldatud konstruktsioonile ehitatud turnimiskatus. Kui aed sai valmis, siis tuli laudakese tahakülge teha auk ning kitsedele ette näidata, et kuidas august läbi pugeda. Kitsed on loomad, kes alguses suhtuvad kõigesse uude umbusklikult. Kõige parem on neile kõik liikumised ette näidata.






Kosmodroom sai väga populaarseks.. See on nüüd kitsede suur lesila ja mänguväljak ja magala.



Kosmodroomi avamisel jõime õunamahla. Tänaseks on kosmodroomi kitsede jaoks selline hitt, et ehitame õige pea teise aedikusse ühe veel.







Heina tegemine



Enne Avatud Talude Päeva toimus ka põllul heina tegemise aktsioon. Suured traktorid niitsid, kaarutasid ning pallitasid. See on kõikide laste lemmik teema. See, kuidas suured masinad müravad.



Meie ca 8 hektariline heinamaa on tihe teema, kokku tuli 141 ca 250-kilost palli. Ise võtame 35 palli, sellest on meile enam kui küll ja ülejäänud kuuluvad Ratsimäe veistele ja hobustele. Sügisel saab samalt heinamaalt veel ka head kuivsilo.





Aga loomulikult on vaja veidi oma punnvõrr Edwardiga ka kuiva lahtist heina tuua laka peale, et laudas oleks talvel soojem. Järgmisel kevadel sündivatel talledel hea seda nosida.




Enne Avatud Talude Päeva


Tavaliselt valmivad pärnaõied juuli alguses, aga sellel aastal juhtub kõik tavapärasest hiljem ja nii toimus pärnaõite korjamine ka alles juuli keskel. Kukk ja kanad olid loomulikult kohal.





Et Avatud Talude Päev mööduks lauda ees kuivema jalaga, siis sai viimasel nädalal ette võetud ka sitavedu lauda eest. Päris suur kuhi sai esialgu õue peale ning siis põllule.


Ja viimane õhtu enne Avatud Talude päeva istusime appi tulnud inimestega ühise laua taha, et teha väike Teele sünnipäevaistumine. Selleks hetkeks oli juba palju tehtud. Hoov oli korda tehtud, kalapüügivõistlus ette valmistatud, seakoodid tulele pandud ja pisiehitamist jätkus viimase hetkeni.



Avatud Talude Päev

Avatud Talude Päeva kasutegurist kirjutasin selles edasi.org postituses.

Siin siis väike pildigalerii. Wildest lauamäng oli popp, kalapüük oli väga popp, kitsed olid nunnud ning rahvas veetis meie õuel mõnusalt vaba aega. Kõige tähtsam on olla inimlik ja lihtne. Siin lihtsalt mõned kiirkorras klõpsatud fotod. Aitäh osalemast kõik-see-mees.








Aga nüüd on ni, et sel nädalal kuulame kõrvad kikkis Vikeraadiost järjejuttu. Uku Uusberg loeb ette "Metsikut päevaraamatut" - OSA1, OSA2, OSA3, OSA4, OSA5.

Raamatu saad endale ikka nii, et kirjutad martkase@gmail.com, paned subjectiks "raamat" või "metsik", saad vastu arve 17€ ning mina läkitan raamatu Sulle pakiautomaati.


Varsti saavad valmis õunad, enne seda katsuks ka laudast seest sõnniku välja viia.





Kambaehitus, rookie Curry, suured pallid heinamaal ja võimasin made in Russia

Uus sikupoiss kolis eile meie juurde elama. Aga selle eelnes see, et Hummelsi maja kõrvale tuli ehitada talle pesa.




Egas midagi, sõbrad tulid külla ning suured postid maasse ning igasugusest sota-pota lauast ja muust vedelevast materjalist sai pooleteist päevaga eeskojaga aedik valmis. Toimus siis ka väike avamine nagu ikka ehituste valmimisel on paslik teha ning lindilõikamise asemel sai Hummels uut aedikut inspekteerima.




Sikupoiss Curry tõug ja päritolu

Curry on 75% anglo-nubiani veresusega poiss, kelle tõime endale Üvasi talust. Tüüringi tõuliinid on hetkel Eesti meie jaoks otsas ning endal pole jaksu, rahakotti ja pealehakkamist, et väljamaalt uus poiss endale orgunnida ja tuua. Seega katsetame, et mis poisid ja tüdrukud tulevad välja, kui ristata kaks head tõugu. Ühesõnaga Mona ja Inka peika on Curry ning ootame põnevusega, mis sellest välja tuleb. Loodame palju tüdrukuid ja palju rasvast piimas.

Anglo-nubian on inglise päritolu tõug. Aga meil läks veits sassi ja panime ameeriklase järgi nime. Nimeks sai siis Curry, mis on inspireeritud Ameerika korvpallurist, hetkel parimast viskajast, Stephen Curryst. Loomulikult oli nime aluseks ka väline sarnasus.

Curry oma uues aedikus


Curry tõime Mooste kandist pühapäeval ära oma minibussiga ning alguses lasime Hummelsiga kokku. Hummels aga noh on kogu aeg nõnda kiima täis, et mõtles, et näe uus vahva tüdruk ning nii läks vaheuks kinni ning esialgu on iga mees oma aedikus.




Loomulikult suur loomasõber Puntsel oli Curryst väga huvitatud, Curry suhtus koera alguses suure ettevaatlikusega, ju ta polnud siukest elukat elus varem näinud.



Poiste aedikukompleks on tüdrukute õuealast näha ning siis kõik viiekesi tulid tüdrukud õhtul vaatama, et kes see uus seal siis nüüd hüüab. Mamma Frau väga haput nägu ei teinudki, ju kõlbab Curry tema Monale peikaks.






Suurte pallide tegemine


Kui me nädala eest ehitasime Curryle aedikut, siis meie kultuurkarjamaal tegid suured traktorid veistele ja hobustele kuivsilo. Meie karjamaa on meile endale liiga suur tükk veel, oma heina olime lakka sel aastal varakult ära varunud. Igatahes saime teada, et meie heinamaa on saagikuse osas väga hea, võib-olla Eesti tingimustes rohkemat tahta oleks patt. Võtsime sikupoistele prooviks ka ühe kuivsilo 300 kg palli, eks proovime, et mis näoga nad seda ca oktoobris söövad.


Igatahes oli pallide otsa Punnil tore varahommikul ronida ning udus klõpstata instagrammi ja facebooki laike.



Kuivkäimla tühjendamine



Kui see blogi algab postitusega, kus räägime sellest, et kuidas ise kuivkäimlat tühjendame, siis tänaseks on selge, et parem on lasta seda teha autol, sest nii ikka saab asja ilusti tühjaks ning hoiab kokku jõuvarusid. Käis siis Valgast kuivkäimla masin, mille lahingupaari iseloomustasin Facebookis nii:
Tellisime kuivkäimla tühjendamise auto Valgast ja eks kõik on elus saanud kogeda paarimeestest töömehi, kes kogu aeg omavahel võtavad või vaidlevad. Täna siis koosnes lahingupaar turskemast jõujuurikast ja vaiksemast vanamehest.
Jõujuurikas juhendab, vanamees roolis tagurdab. Jõujuurikas: "Tule, tule noh, tule noh otse tule...kuhu sa tuled enda arust, stopp!".
Ja siis jõujuurikas on toetanud suurt vooliktoru, millega tõmmati paak tühjaks ja siis lausub vanamehele käredalt selja taha: "Tõmba nüüd sega voolikut, tõmba, tõmba, üks kord tõmba veel nagu alati tuleb tõmmata."
Naasklid. Ja raha võttis enda kätte loomulikult vanamees. Ja tegelt nad ei mõelnud teineteisele halba, see ongi seltsimehelik töömeeste heasüdamlik suhtlusstiil.

Võimasina saabumine


Vahepeal saime kätte ka sellesuvise kingituse, milleks on võimasin. See vene päritolu masin hakkab valmistama väga head kohevat võid koorelahutajaga valmistatud koorest. Esimesed katsetused lehmapiimaga tehtud, tulemused on paljutõotavad. Mõne aja pärast on kitsepiimavõid ka veidi suuremas koguses ka teistele proovimiseks ning meie asjadest osa saamiseks ikka liitu saaduste listiga saates kiri martkase@gmail.com pealkirjaga #kaldetalu



Võimasin näeb välja paras monster ja kui tegime katsetused, siis panime ta algul ka koort liialt täis ning siis purskas masin koort välja nagu lendu tõusev kosmosesüstik külvaks sädemeid.

Aga muidu on valmis nii küüslaugud kui oad. Oad sisaldavad väga palju vitamiine, neid peab just värskelt pistma.



Igatahes tegutsemist on ka augustis palju ning tegutseme innuga. Eile õhtul muidugi tegime ka väikese grilliolemise.




Hein lakas jalgpalli EM-ks JA kanad kolisid kokku JA MUIDU idüll kuivas suves

Tegelikult mahub lakka veel heina ning järgmisel nädalal teen veel ühe sutsaka, aga suurem osa talvekrõbisevat sai lakka juuni alguses. Nälga meie kitsed sel talvel ei jää ning ausalt öeldes tundub krabisev kuiv ristik nõnda maitsev, et ega hein võib mõne aasta pärast ka inimese ökotoiduna moodi tulla ja levida massidesse.

Käsitsi heina tegemise tegemised

Heina tegemine ja koju toomine on kuival suvepäeval äärmiselt seltskondlikud tegevused. Olin heina eelnevatel päevadel ära sopsutanud, kui saabusid maale ka abikaasa, abikaasa õetütar Liisa ning minu ämm Lull.



Heinamaal tuleb ülesopsustatud hein mõned tunnid enne koduvedu sopsutada vaaludesse ja vaalud siis hunnikutesse vahetult enne koju toomist. Edwardile sai installitud raam ning raamile siis panime kuhja, siukese ilusa kenakese kuhja.



Kui mina väike olin, juba siis oli komme koormas sõita, sest see oli põnev ja toob ka karjale head ning nüüd Liisa hüppas kuhja ja mina rooli ja väga tõsiselt roolisime kodu poole.





Siis hein lakka Edwardi raami pealt. Soola vahele ning talveampsu-hetki ootama.


Ja samal ajal said heinamaal ootajad leiba luusse lasta ning hullata.




Sama protsessi tuleb korrata kordi ja nii saabki lakk kvaliteetset heina täis.

Igatahes oli mõttes see, et jalka EM-ks võiks see suur töö tehtud olla, peaaegu saigi tehtud, aga kui tuleb viis-kuus päeva järjest veel kuiva ilma, siis teeme ühe raksu veel.


Noorkanad kolisid vanemate kanade juurde


Kanad kasvasid Puntsli õunaaia puuris meeletu hooga. Nii tuligi kätte aeg, kui noorkanad kaenlasse ning teiste juurde elama.


Kõigepealt muidugi viisin pool lauta sõnnikust tühjaks. Kanatuba tühjaks ja puhtaks ja ka kitsepoegade kasutuses olnud sulud. Suurem pind jääb mõneks eraldi päevaks. Igatahes sõnnik on mõnusalt rammus, läks põllu serva laagerduma.



Siis läksin kanu kandma, igaühele musi kaasa uueks eluks. Alguses läksid nad salaja õhtul õrre peale, et integratsioon õnnestuks, aga eks ainuke suur isiksus meil kanalas on valge kana, kes kohe võttis noori nagu omasuguseid. Ma jälgisin valget kana ükspäev pikemalt ja mul on välja arenemas teooria, et valge kana aju ja mõtlemine on arenenud tunduvalt kaugemale kui meie teistel kanadel. Ta mõtleb ja teadvustab elu teistmoodi. Ta ei löö ega kakle kellegagi kunagi. Ta tuleb sülle, kui ise ei viitsi lauta tagasi minna. Ühesõnaga tal on välja kujunenud mingid käitumismustrid, mida teistel kanadel pole.


Igatahes kõikjal on praegu liikvel rebased, kes õpetavad oma poegi murdma. Ütlesime siis Punnile, et kukke tasub kindlasti valvata. Punn võtab ka seda tööd täie tõsidusega, meil käivad kanad vahemikus kell 10 hommikul kuni kell 4 pärastlõunal vabalt ringi ning seni pole olnud rebaste, tuhkrute, kullide vms ühtegi probleemi (ptüi, ptüi, ptüi).



Kitsede mängud


Aga kitsedele meeldib õues jaurata, mängida ja hüpelda ning siin mõned meeleolufotod, kui Emerick veel meil elas.





Igatahes nüüd on Emerick uue kodu leidnud
ja sikupoiste müük on selleks aastaks lõppenud.


Aga kõige uskumatum paar on meil mamma Frau ja tema tütar Mona. Ema hoiab tütar nagu oma kukkununnut, valvab, et tütar sööks ning võtab magades enda kõrvale.



Teine meie noorkits on Sonja tütar Inka. Hästi ilus kits ja sellest loomast kasvab üks meie karja pärl.


Juustutegu



Uued maitsekatsetused edenevad ning Teele on tubli ning leiutas koos Liisaga ühe uue maitse, mis on tõesti hea. Ürdiseguga juust. Muidu veel katsetame köömnejuustu ning lihtsalt toorjuustu. Meie katsetustega kursis olemas liitu listiga, mille kohta saad infot siit.


Aga kaugel pole ka maasikad ja värsked kartulid, päriselt ka.


Igatahes, elagu elu, Teele kasvav kõht ning meie marudad loomad.



Tegemist ja päikest jagub - minitraktor edward, kasvuhoone, kitsekarja jõujooned

Viimased kuud on sadanud väga vähe ning tundub, et läheb samamoodi edasi. Mõnus on muidugi öösel valges jalutada õues ning kuulata linnulaulu. Ja päeval asendub lindude koor konnade kambas krooksumisega. Hein kasvab ning tegemisi jagub, siin väike kokkuvõte viimasest ajast.



Meie esimene traktori aseaine - edward


Kuna uue ca 30hj traktori ostmiseks ei jagu algajatel ressurssi ning ilma garantiita kasutatud tehnika pole meie teema, siis sel aastal soetasime endale hoopis seitsme hobujõulise edwardi. Edward on hüüdnimi Hecht 7100 minitraktorile/mullafreesile. Edward freesib suhteliselt hästi, ka vaod ajab sisse vägevalt. Mullata temaga muidugi hästi ei saa, sest võib kartulit lõhkuda ning kündmine on ka veits lolli mängimine. Aga põhiline edwardi funktsioon ning eelis on käru, millega saame korraga vedada kuni 500kg manti. Edwardiga saame hoovis, laudas, põllul pea kõikjale vahele ja sisse sõita ning tagurdada. Nii on edward meil igapäevane usin abimees. Edward koos oma juppidega läks Valmiera DEPO poest maksma veidi üle 1500 euri, kaks aastat ka garantiid. Juba lasimegi bensuklapi ära vahetada ning käelülitite trosse pingutada. Nüüd on edward tõsine paugupill, iga päeva vähemalt mitu korda rakkes. Hoovis  ja lauda ümber asjade vedimine ja vedamine on talus üks põhitegevusi.



Ehitasime kasvuhoone, võrreldes eelmisega edasiminek




Igatahes oli edward ka rakkes, kui tomatitaimedele püstitasime kiirkorras polükarbonaadi tükkidest ja saekaatrist toodud prussidest kasvuhoone. Eelmine aasta ehitasime paraja nikerdise, ehitustehniliselt sel aastal edasiminek missugune. See kasvuhoone koht on meil põlluservas, Hummelsi aediku ja kitsede tagaaediku vahel, see on hullult kuum koht, seega kasvuhoone põhiküsimus on ka see, et kuidas taimed veidikenegi iga päev õhku saavad, selleks jääbki kasvuhoone üks külg lahti. Ainult traatukse vms peab sinna ette vaatama, sest meie vabakäigukanad leiavad kasvuhoone ülesse varem või hiljem.


Igatahes valge kana on meil siuke tegelane, et ükspäev tahtis ka tuppa dušši alla tulla sõrgasid loputama.




Kitsetalled ja Emerick



Klopp ja Reus on nüüd uutes kodudes, hea sikupoiss Emerick otsib endiselt kodu. Võib infot jagada, igatahes näeb nudi Emerick aasta pärast välja a la nagu tema isa Hummels täna.



Draamad kitsekarjas - Kira kukkus kamandama



Frau, Kira ja Sonja annavad kolme peale praegu päevas ca üheksa liitrit piima. Meie kitsejuustu katsetustest kuulmiseks liitu listiga. Aga algajatele piimaandjatele on ca kolm liitrit päevas per udar täitsa okei tulemus. Ainult Kira on nõnda tugevaks ja laiaks kasvanud, et ega Frau temaga enam tegemist teha ei taha. Frau on õrna hingega kits, eriti nüüd peale poegimist ja Kira on paras ambaal. Nii ongi nii, et Kira nüüd käsutab ning Frau hoiab temast eemale. Kitsede omavahelised suhted on kummalised ja huvitavad.




Käisime Auspausi Mai festivalil


Väike meelelahutus kulub ka ära. Käisime laupäeval Ähijärve ääres muusika- ja tšillimisfestivalil. Tuulutus ikka. Ega muidugi pikalt öösse me ei olnud, sest kehad on harjunud praegu varajase tõusmise ja ka varajase magama suundumisega.


Aga muidu on nii, et hakkasime vaikselt ka heina tegema. Meie ristikusegune kultuurkarjamaa vajab sopsutamist ja milline kvaliteetne söök saab nii olema kitsedel talvel. Edwardiga veame muidugi heina koju. Meil müramine käib.



KÄSITSI RISTIKUVEDU. JA VEELKORD SÕPRUSEST LOOMADEGAJA LOOMADE SÕPRUSEST

Juulis on käinud meil palju külalisi. Sõbrad on head, siis on kindel maailmas elada. Ja siis tekkis külaskäikude vahele väike poolteist päeva päikest. Kuigi peab ütlema, et meil siin on sel aastal kokkuvõttes suhteliselt vähe sadanud. Võrreldes ülejäänud Eestiga. Ilusaid ilmi on olnud ja tuleb veel. Kui siin lööb soojaks, siis on päris soe. Sama kehtib ka talve kohta. Kui siin lööb külmaks, siis on ka päris külm. Igatahes oli siis nii, et poolteist päeva kindlat päikest ja siis läks teise lõike heinateoks...

Põhuriie on tagasi



Meil on järgmisel aastal suur heina- ja karjamaa, mille sel aastal rajasime ning mis järgmisel aastal hakkab kenasti kasvama, aga sel aastal tuli veel umbrohtu läbi ja nii toimus üks suur hooldusniitmine. Aga see toimus piisava kõrgusega ses mõttes, et ristik, mis alt tärkab jäigi tärkama ning nüüd vaatasime, et ei saa ju head ristikut raisku lasta.

Meil on selline Tšehhi päritolu iseliikuv ühe kettaga rootorniiduk, mille järgi jalutad ja siis see niidab ning siis niitsingi paraja tüki ristikut maha. Mäe otsast, maja kõrvalt ja kartulipõllu eest. Eks peale niitmist tuli juba õhtul rehaga popsutada ja ka järgmise hommikul ning veidi kuivanud ristik varju alla ära tuua. Selleks heinatassimiseks kasutamise sel korral ürgsemat tehnikat kui käsikäru. Otsisime välja vanad põhuriided ning kokku selle heina riisusime ning koju tõime.






Kaevur koer ja kanavaatleja


Loomulikult käivad koerad meil abis kaasas heinamaal ning vahepeal on vaja teha nunnutamise pilte.



Aga nagu sellelt eelnevalt fotolt on näha, siis Miiale olid sel päeval teised aktiivsemad plaanid. Võttis oma roti või hiire lõhna ülesse ja läks kaevamiseks. Kui Miia hakkab kaevama, siis tükke lendab, keegi teine tema auku puutuda ei tohi ja kaevab ja kaevab ja karjub.



Kui hiire kätte saab, siis sakutab korra suus läbi ning viskab minema ning siis Puntsel kannab seda hiirt mitu tundi suus. Aga seekord vist hiirt kätte ei saadud savimaa seest. Lihtsalt auk jäi järgi vägev ning keel sai veidi mullaseks.



Puntsel niimoodi lõhnu õhust ei tunne, tema tegeleb üldjuhul kanamaja all lihtsalt kanade jälgimisega. Tunde istub. See on piraadikoera kanateater.



Mängud ja maiustused


Hummels saab oma poissmehehäärberis kenasti hakkama, vahepeal mängib koertega. Müksamiste ja ampsamiste mänge.




Ja kui tüdrukute aedikus Frau ronib mänguväljaku otsa, siis Hummels mökitab tüdruku peale.



Aga kitsed siin pistavad aeg-ajalt nuikapsast.


Siis pistavad ka harvendatud porgandeid.



Miia aga pistaks hea meelega sõstraid.


Ja ega kitsed lilledestki ära ütleks.


Isu ja uudishimu on neil suur. Nagu näiteks pea pistmine lauda aukudesse. Järgmine suurem töö ongi vana lauda talveks kindlustamine nii, et kitsedel ja kanadel seal talvel päris külm ei hakkaks.


Igatahes ühed tööd lõppevad ning teised tulevad peale. Elu maal on aastaringi emotsionaalselt tore. Vihmasahmakategi sees. Kui need nüüd homme õhtupoolikul läbi saavad, siis peab ristiku kuuri alt välja võtma hoovile kuivama, muidu on päris silo valmis. Aga loomulikult olgu aega ka looduse ilu märkamiseks ja nautimiseks.


Heinad lakka vol2

Kui esimesest suuremast heina saabumisest jäime ootamatult ilma, siis teine kord olime kodus ja olime valmis. Järgnevalt on jäädvustatud see hetk, kui heinakoorem tuleb õuele. 


Kitseaed lahti ning õhtusel tunnil sai järelhaagis pargitud laka alla. Suleviga võtsime koormarihmad maha ning ajasime ikka ka törts maajuttu.



Heina ülesviskamine jäi hommikusse. See on lõbus tegevus, see heina kuhjast lakka panek. Pead kuhjas paremale ja vasakule muutma positsiooni, et heina kätte saada ning hopsti-hopsti see lendaks lakka. Mart kuhja otsas, Teele lakas vastu võtmas.




Ja väiksema konstruktsiooniga sai heina toodud ka oma metsa lähedalt. Igal kärul ja igal mehel heinaveo konstruktsioon vastavalt maaelu erudeeritusele.



Igatahes, kui nüüd annab ilma suurde sadude vahele, siis saab ka ristikut rõuku panna. Tegin valmis rõuguredeli prototüübi.


Ja vahepeal tõstame heina lakas kokku ning viskame peoga soola vahele. Meil on nüüd kaks viiekümnekilost soolakotti.

Juuli on megakiire aeg maal. Ühtepidi mõnus, teistpidi peabki harjuma mõttega, et kõiki töid ei jõuagi teha. Muist jääb sügisesse.

Kaks elu jaatavat stseeni, millest teisest me jäime kahjuks ilma

STSEEN1
On juuni keskpaik. Pühapäev. Meil on maal ehitusmehed ja mõned sugulased on õue peal. Pikutan toas keset päeva, sest kirjatöö on teinud pea paksuks. Abikaasa pistab pea ukse vahelt sisse:

"Tule õue, üks mees tuli hoovi peale ja tahab kitsedele heina tuua. Tule kohe, ta tahab suhelda."

Lähen õue. Kitsede juurest leian väikese mehe.

"Ma olen Hundi-Sulev, sinu vanaisa Kase Mart oli mul väga hea sõber."

Ma pole Hundi-Sulevit varem elus näinud, minu vanaisa suri 19 aastat tagasi. Kiire arvutus ütleb, et Hundi-Sulev on nähtavasti ca 80+ või rohkem aastat vana.

"Tead mul on see, et ma niitsin vikatiga heina. Nii umbes tonn heina. Juuutubes on ka videod kuidas vikatiga saab kiiremini niita kui trimmeriga. Ilus peenike hein on, ma panin kokku, kuivatasin, see sobiks talveks kitsedele."

Uudis meie kitsedest on levinud külas. See on sündmus.

"Kas sul on järelkäru?" küsib Sulev.

"Meil ei ole järelkäru, aga kui bussi tagant tühjaks teeeme, siis saaksime sellega ära tuua."

"Ei, bussiga ei too, see on liiga suur tüli. Hea küll, ma ehitan ise järelkäru ning toon mõni päev ära."

"Ma tulen appi peale panema heina sinu juures või siis appi ehitama."

"Ei ole vaja, ma saan naisterahvaga hakkama, hea küll."

Sulev küsib veel igaks juhuks minu numbri, siis paneb oma vanale Audile hääled sisse ja ongi läinud.

STSEEN2
Möödub paar vihmast nädalat, mil halva ilma tõttu Sulevit ei tule. Eile saabus maale Teele õde koos teise klassi lõpetanud tütre ja tütre sõbrannaga. Tüdrukud peale kanade ja kitsede esmast vaatamist, panid päästevestid selga ning mässasid jäägitult kummirõngaga tiigi juures. Päästevestid olid nii olulised elemendid, et nendega mindi isegi tuppa lauda sööma. Lapsed maal värk.


Igatahes olen ma siis olnud kuu aega maal ning koos abikaasa ja koertega stardime eile õhtul mõneks päevaks Tallinna.

Oleme pool tundi teel olnud, jõuame ca Tõrvasse, kui tuleb kõne tundmatult numbrilt ja räägib Sulevi proua:

"Olete kodus jah, me oleme siin teie heki taga, toome kitsekestele heina."

Järgnev jutt/tegevus on suures osas kirja pandud hiljem telefoni teel edastatud kirjelduste järgi.

Hoovile sõidab vana audi, mille taha on ehitatud järelhaagis, mille peal asetsev heinakuhi on sama suur kui linnaliini buss. Sulev keeldub heina maha asetamast, kuna see on nii kuiv, nõuab võimalust hein laka peale visata. Helistame naabripoisi appi. Kuniks käib meeskonna komplekteerimine, on Sulevi proua kitsede juures ning hakkab kitsede keeles häälitsema. Tänu sellele on ta esimene inimene, keda meie sikk Hummels lubab endale pai teha. Naabripoiss ja Sulev eemaldavad kitseaedikust lõigu laudu, võtavad lakaluugi vanadest laudadest lahti suuremaks ning lapsed vahetavad päästevestid öösärkide-tuduriiete(?!) vastu ning Sulev, Sulevi proua ning tüdrukud ronivad lakka. Naabripoiss hakkab heina alt üles viskama, lapsed võtavad vastu, Sulev tõstab lakas heina edasi, proua viskab heinale soola. Teele õde koordineerib kõike seda tegevust. Rõõmsad emotsioonid löövad üle pea ning inimesed sõbrunevad hetkega. 45 minutiga on tonn heina lakka visatud ja talveks soolaga kihiti ära pandud.

Igatahes, maal elu käib ja rõõmustab! Maal elavad head inimesed!