Juuli, august 2018


Jah, see oli väga soe suvi. Päike kõrvetas ning elu kulges väga heas rütmis. Väike ülevaade heinast, veepuhastist, võileivadest ja kitsedest.


Heinapallid ja Pikajärv


Meie kultuurheinamaa andis sel aastal väga head saaki. Eks see ole tingitud heast seemnest ning ka sellest, et meie kandis siiski veidi vihma sadas ning siis niiskus mõnuga langes mäe otsas alla ning niisutas heinamaad.


Mõnus on ju heinapalli peal oma jalgu sirutada ja maailma uudistada. Heinapallid jäävad alatiseks maaelu romantika ja rõõmu osaks.

Loomulikult jääb alati maaelu romantika osaks ka käsitsi heina lakka tegemine ning nii sai ka sel aastal lakka üles loobitud. Seda heina on hea traditsiooniliselt märtsi lõpus sündivatele talledele anda.



Suveõhtuti sai Pikkjärves (Anna jaoks Pikajärves) suplemas käia. Kilked vette hüpetes on alati ka suve lahutamatud osad.


Ja suvel on üldse mõnus oma varbaid laia maailma poole sirutada ning lihtsalt maailma uurida.



Suvi 2018 suurprojekt - veepuhasti


Sel suvel otsustasime endale panna võimsar aua-, mangaani- ja veekareduse eemaldusseade. Eks selle projektiga läks nii nagu nende projektidega läheb alati, et alguses tahad väikselt teha, aga siis ilmnevad asjaolud ning projekt paisub, väljub eelarvest ning lõpptulemus on küll ilus, aga kallis.

Ühesõnaga, kõigepealt tegime vana saunamajakese endise köögi kolast tühjaks. Kola ju meil on ja mitte vähe.




Peale seda toimusid kaevetööd, nimelt oli vaja luua torustik, et veetrass seadmest läbi juhtida ning ka kanalisatsioonisüsteem, et puhastvesi meie suurde septikusse juhtida. Aga kuna saunamaja asub ca 1,5 meetrit allpool kanalisatsioonitrassi, siis see tähendas pumbaga kaevusüsteemi.


Aga kõik on ju võimalik, eriti veel, kui kukk koos kanadega on kopal abiks kaevetöödel. Kopajuht arvas, et tegelikult oleks täiesti mõistlik "kanakaitse" vms ka kaevetööde eelarvesse panna, sest see nõuab ettevaatlikust, et kanale pihta ei kaeva.


Aga nali naljakas. Välistrassid said paika.


Kuid vana olematu betoon nägi saunamajas näotu välja ning nii korraldasime külla saabunud sõpradega talgud. See tähendas seda, et lõhkusime vana põranda välja ning torustik paika ning tasandustööd.



Ka väljast sai saunamajake uue musta meie hoovi põhitooni.





Peale seda tuli betooni valamiseks eeltööd ning siis tuli hoovi peale majakese enda suurune betooniauto ning sauna majakese kõikide ruumide põrandad said uueks.




Samuti said uueks valgeks ja helgeks saunamajakese siseseinad. Siseseinad jäävad nii nagu on.


Ja loomulikult sai majake vahepeal ka uue elektrisüsteemi
.

Kui see kõik sai tehtud, siis tuli veepuhasti mees ning kaks öödpäeva installis tuumajaama ja torustikku ning kui siis peale südaööd teisel päeval lõpetas, siis hakkas kõik õlitatuld tööle. Nüüd võib naljaga öelda, et nüüd on meil vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mis peab elama üle meid ja veel kolm põlvkonda.

Loomulikult on veel teha elementaarne välissoojust saunamajakesele, aga võib öelda, et selle suvega muutus see hoone uskumatult palju.



Kitsevõi ja toorjuustuga võileivategu

Aga loomulikult katsetame oma juustuköögikeses kogu aeg, et kuidas teha kitsepiimast ideaalset võid ja ideaalset värsket toorjuustu. Piimatehnoloogia ei käi nii, et korra teed ja siis on retsept valmis, küsimus on väga suures praktikas. Kitsepiimast parimate toodete tegemiseks on vajalik pidev trenn ning pidev areng detailides. Igatahes, mis eksperdid meie toodetest arvavad, võib vaadata sellest videost.

Oleme saanud aru, et kõige parem on inimesele võileib valmis teha. Pakkuda värsket kitsevõid ja värsket toorjuustu saia või leiva peal. Palun väga.





Õppimine

Tähtis on loomulikult targemaks saada. Käisime augustis ja septembris Olustvere koolis koolitusel "Kitsepiimast toodete valmistamine". Koolitusel käisime kolmekesi - Mart, Teele ja Kirke, Anna oli vanaemaga kodus.




Koolitusel loomulikult saime targemaks, on detaile, mida teeme väga hästi, aga on palju detailie osades detaile, mida peame veel katsetama ja juurutama. Igatahes soetasime ka raamatu, mida soovitame kõigile kokkadele, tootjatele, kasvatajatele.


Kitsede elu suvel



Aga kuidas siis elavad meie kitsed? Hästi elavad, karv läigib ning neile meeldib väga tatsata karjamaale ja siis lauda juurde tagasi ja siis jälle karjamaale ja lauda juurde tagasi ning nii ei tea mitu korda päevas.





Noorkari aina kasvab ning aeg on tüdrukutele varsti nimed ka ära fikseerida. Praegu käib iseloomude ja nimekõla kokku tunnetamine.




Igatahes mamma Frau tütre Klaara tütar sai nimeks Pauline. Ta
 on juba praegu suur ja uhke loom ning kõige tähtsam on pikutada aeg-ajal ka oma ema kaisus.


Kitsed on uudishimulikud ja head loomad, kui nende rutiinist kinni peab. Iga päev õigel ajal 2 lüpsi ning vähemalt paar korda nädalas suur kuhi oksi ka ette.


Metsaskäigud ja turnimised



Käime mahalangenud puitu saagimas oma metsas ja ka niisama uudistamas seal padrikus.




Tüved, millest saab sirged pakud välja saagida, neist saab ka miskit asjalikku. Näiteks hüppemängumaa, Annale meeldib väga hüpata, nii said osad pakud toodud talle hüppamisringiks.


Anna on nüüd 2-aastat vana ning Kirke sai just 6-kuud vanaks. Paneme edasi, peaasi, et nalja saab.









Lisa kommentaar

Email again: